Ringkiri

Oluline info

Kirik avatud / Church is open
T-L (Tue – Sat) 12–17.

Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11
Services every Sunday at 11

Last Sunday of the month
Mass in English at 14.00

Koguduse õpetaja on:
Triin Käpp triin.kapp@gmail.com  ja
abiõpetaja Naatan Haamer naatan.haamer@kliinikum.ee.

Koguduse tegevusega seotud annetused (liikmeannetused, talitused jms):
EELK Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus
EE801010152007431002 (SEB)

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TARTU ÜLIKOOLI-JAANI KOGUDUS
EE082200001120135388 (Swedbank)

Mida me teeme?

Igal pühapäeval kell 11 jumalateenistus, samal ajal väikelastele pühapäevkool (tulla võib ka siis kui pole varem käinud). Kord kuus peab jutlust TÜ usuteaduskonna esindaja.

Nädala sees tegutseb leerikool, noortekas, meditatsiooniring. Neljapäeva õhtuid sisustame erinevate aruteluringidega – loeme koos Piiblit ja veebiajakirja „Kirik ja Teoloogia“, arutame noortele täiskasvanutele olulistel teemadel ning eraldi käib koos meeste­grupp. Aruteluringid on avatud kõigile huvilistele

 

Märtsi sündmused koguduses

Jumalateenistused

  • 3. märts – Paastuaja 3. pühapäev Oculi. Lugemised.
    • Kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.
  • 10. märts – Paastuaja 4. pühapäev Laetare. Lugemised.
    • Kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.
  • 17. märts – Paastuaja 5. pühapäev Judica. Lugemised.
    • Kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.
  • 24. märts – Palmipuudepüha Palmarum. Lugemised.
    • Kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.
  • 28. märts – Suur Neljapäev. Lugemised.
    • Kl 19:00 Agape palvus.
  • 29. märts – Suur Reede. Lugemised.
    • Kl 11:00 regiteenistus.
    • Kl 17-21 kirik on avatud soovijatele vaikseks palveks ja olemiseks
  • 30. märts – Vaikne Laupäev. Lugemised.
    • Kl 23:00 öine teenistus.
  • 31. märts – Kristuse ülestõusmise püha ehk 1. ülestõusmispüha. Lugemised.
    • Kl 11.00 jumalateenistus armulauaga.
    • Kl 14.00 jumalateenistus armulauaga (inglise keeles).

 

Väga oodatud on teenistustel eestlaulu ja muuga kaasa teeniminePane ennast kirja siin!

Samuti on oodatud ettepanekud kirikupalve sisu osasjaga mõtteid siin.

Kirikus lastenurk, kus saab raamatuid vaadata ning joonistada.

Pühapäevahommikuse teenistuse järgselt jätkame kohvilauaga, mis on suurepärane võimalus koguduse liikmetega mõned soojad sõnad vahetada ja võtta uude nädalasse kaasa lisaks teenistusel kuuldule veel rohkem häid mõtteid. Aita kohvilauda katta – kirja saad end panna siin!

Täname neid, kes veebruaris kohvilaua katsid – Ken, Kalev, Andriela ja Liina!

 

 

Meditatsiooniring

Meditatsiooniring käib koos teisipäeviti kl 18.15–20.30, sissepääs kontoriuksest (Rüütli tn poolt). Meditatsiooniõhtuid viib läbi kogenud retriidijuhendaja Kristel Põder. Küsimustega võib julgelt pöörduda Tiina-Erika Friedenthali poole.

Pühapäevakool

Pühapäevakool (vanusele 2–9) hommikuste jumalateenistuste ajal. Juhendab Katrin Kõnd, osalemisest anna teada laupäeva õhtuks. Lapsed on väga oodatud!

Noortekas

Igal teisel pühapäeval kell 13.00–14.30. Märtsis on kohtumised 10.03 ja 24.03. Juhendab Anni Krüüner, osalemisest anna palun teada laupäeva õhtuks.

Koguduse neljapäevad

  • 7.03 kell 19.30. Vabas vormis koosolemine Veinis ja Vines
  • 14.03 kell 19.30. Piibliring
  • 21.03 kell 19.00. Meesteklubi

Talgud

Kevadine talgupäev leiab aset 18. märtsil algusega 16.00.

01.04.2018 1Kr 5,6-8 õp Triin Käpp

6 Teie kiitlemine ei ole hea. Kas te ei tea, et pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks?  7 Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus
taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata leivad; sest ka meie paasatall Jeesus Kristus on tapetud.  
8 Pidagem siis pühi kasinuse ja tõe hapnemata leivaga, mitte vana haputaignaga, halbuse ja kurjuse haputaignaga.  Aamen

1.Korintose kiri on meil jutluseaineks olnud sel kirikuaastal juba omajagu palju. Küllap on siin soovijail ka lihtne leida seoseid Korintose koguduse langemise ja sünkretismi kalduvuse ning tänase maailma segaduses lokkava rosoljeusuga. Kuid Piibel ei ole nii üksüheselt tõlgendatav teos ning pealegi on ka rosoljeusk omane vaid väiksele osale ühiskonnast, mitte siiski nii üldlevinud nagu seda aegajalt kuulutatakse. Rosoljeusu all ei pea ma siis siinkohal silmas igatsust peie- või pulmalaudade järgi, vaid ikka pigem seda, et erinevatest usunditest võetakse tükke ja neist miksitakse endale kokku sobilik usuline maailmavaade. Asi, mida on lihtne kritiseerida, ning seda olen minagi korduvalt teinud, kuid teisalt, kas pole paljusus kristliku kiriku sees vahel üpriski sarnane tendents ja võib-olla on see palk seal silmas ikka suurem kui pind kellelgi teisel.

Teie kiitlemine ei ole hea. Kes oleme meie, et kiidelda, et meil on puhtad ahjukartulid, aga teil on rosolje. Aga misasi on puhas ja selge usk?

Ühelt poolt võib puhta usu väljendusena näha mingi kindla traditsiooni järgimist. Omaks võetakse usulised seisukohad ja praktikad, sh nii rõõmsad ja kergesti ellu viidavad nagu nt ristimine kui ka keerulisemad ja rohkem vaevanõudvad nagu meeleparandus ja paast. Teisalt jälle tuleb siinkohal vaadata otsa kiriku reformaatoritele, kes on nõudnud nimelt õige ja algse usu juurde tagasi pöördumist ning mitte kinni jäämist traditsioonidesse traditsioonide eneste pärast. Ammutada usku otse selle lätetest, tungida juurteni ise, jättes seljataha takistav ja jalusthoidev traditsioon ning küsida ise igasuguste praktikate sisulise vajaduse poole.

Religioonisotsioloog Lea Altnurme on viimastel aastatel palju uurinud eestlaste usulist pilti ning kõneleb siinkohal kahest tendentsist: asenduskristlusest ehk vikaarkristlusest ning religiooni individualiseerimisest.

Individuaalne religioossus on alati olemas olnud ja on olemas ka institutsionaliseeritud religiooni sees, aga eriti levinuks või siis avalikult kuulutatavaks sai säärane viis uskuda 20. sajandi teisel poolel kui hakati eraldi kirjeldama teatud gruppi uskujaid kui otsijaid või vaimseid, kes siis vaimsel turuplatsil endale sobivat kaupa teevad.

Vikaarkristlus on aga see, millega meie siin igapühapäevaselt tegeleme – hoiame kiriku lahti ja palved elavad, ka nende eest, kelle jaoks kristlus on sellise suurema mõttelaadi ja väärtusruumina oluline, aga ise nad igapäevaselt sellega end siduda ei soovi.

Ja on üpris arusaadav, et need tendentsid on kodustunud justnimelt Eestis, kus mh on ka mitte üksnes kirikus, vaid ühiskonnas üldiselt levimas nö establishmendi või eestikeelde panduna võimuloleva struktuuri, institutsiooni, süsteemi vastased liikumised – olgu need, kes peavad establishmenti liiga jäigaks või tagurlikuks kui neid, kes liiga liiderlikuks või liberaalseks, igal juhul see, mis meie riigis nö ametlik joon on, see ei sobi.

Miks rääkida sellest kõigest täna, suurimal kiriklikul pühal? Ikka sellesama küsimuse taustal, et mis on siis õige usk, mis on see millega peaks või võiks kiidelda, vähemalt täna. Täna, kui me ülestõusmispühal tähistame oma usu keskset püha, seda, et Kristus on võitnud surma.

Inimene on oma loomuses nõrk ja kahtlev. Usk Jeesuse võitu surma üle on seega üks suur kahtluse allikas, kuna see on ebaloomulik meie loomuseadusele, aga samas on see miski, mida me kõik oma südames vajame – lootust igavesele elule. Ka see on meie südame loomuseadusesse kirjutatud, miks muidu on surmahirm üks tohutult suur edasiviiv jõud.

Martin Luther oma traktaadis kristlase vabadusele, mille lugemise just oma väikeses grupis lõpetasime, kirjutab, et traditsioonid ja kombed ja riitused on vajalikud selleks, et meie nõrk ja kujunev hing patu sisse ei tormaks. Meil on vaja teatavaid raame, mille sees kujuneda, et siis õigel hetkel neist raamidest lahti lasta ja olla tõeliselt vabad üksnes Kristuse pärast ning elada üksnes  Temale. See aga eeldab lahtilaskmist ka surmahirmust, kuna Kristus on surmahirmu võitnud.

Kui vaadelda meie praegust vastuhakku establishmendile  ehk siis sellele ülesehitatud korrale, siis tekivad küsimused, et

  1. Kas tegu on noorusliku mässamisega
  2. Kas tegu on elutarga arusaamisega, et neid piire ja struktuuri pole meil vaja
  3. Või on tegu ülbusega, et mina ise tean paremini
  4. Või natukene igaühest

Kes suudaks küll nende vahel vahet teha J See saaks tõeliselt mõne ordeni rinda, ainuüksi sellepärast, et ta rohkem sellest ei kõneleks.

Sest me kõik oleme veendunud oma õiges usus, oma pravoslavinos. Ilma selleta on hirmus raske elada. Sest tahaks ju elada õigesti. Nii nagu peab. Aga selle eelduseks saabki olla ainult usk. Kas aga usku saab kaaluda kaalukausil õige ja vale. Ma arvan, et mitte. Usku saab kaaluda vaid inimene ise oma suhtes Jumalaga. Ja siis me saame oma usku ka väljendada ning siis saavad meie teod olema kooskõlas meie usuga. Nii nagu ka Martin Luther kõneleb, et meie teod ei tohi olla lihtsalt väljanäitus või eneseupitamine, vaid selle tõelise usu väljendus.

Kui aga meie teod on meie enda siira ja tõelise usu väljenduseks, siis kas tohib nende alusel mõõta usku? Ka sellest kõnelesime oma Lutheri lugemise tundides, et see viib teistpidi äärmusesse, kus me jõuame selleni, et õige uskliku tunneb ära üksnes ta vagategude alusel ja mis on selles siis erinevat indulgentside osas.

Meie tänane ühiskond on väga laia spektriga, kui asi puudutab moraali küsimusi. Tänane  ühiskond ei anna ette mustvalgeid lahendusi ja tegelikult ei anna neid ette ka kristlik kirik ja eks see ole ka üks mässamise alus, et soovitakse neid raame kindlamaks ja selgepiirilisemaks teha, selle asemel, et jätta need otsused inimeste endi kanda. Kõik me mõistame, et mingid piirid on vajalikud, aga kui palju neid vaja on, siin lähevadki arvamused lahku ning see tekitab segadust, mis omakorda viib kas leppimise või vastuhakuni. Igal juhul on see kaasa toonud olukorra, kus ka vagateod enam ei ole väärtus omaette ning ka usutegusid mõistetakse sama laia spektriga kui on näiteks meie leivavalik toidupoes.

Seega, igaühe meie usu mõõdupuuks saab olla üksnes meie isiklik suhe Jumalaga ja ei midagi muud. Meie suhe selle Jumalaga, kes on surnud ja üles tõusnud. Suhe, mis on puhastatud vanast haputaignast, võib-olla nimelt sellest püüdest oma usku kuidagi mõõta või mingisse ühte ja ainsasse normi valada. Ma ei taha siinkohal kuidagi väita, et kõik on lubatud ja mingeid piire pole vaja. Kui ma seda väidaks, siis võiksime kiriku uksed kohe kinni panna. Ei, aga ma tahan väita, et piiridest veel olulisem on keskne usk sellesse, mis on lõplikult tähtis, sellesse, mis on õndsusküsimus ja see on, et Kristus on risti löödud meie pattude pärast, kuid ta ei ole sinna ristile jäänud, vaid ta on surma võitnud. Võitnud midagi, mis läheb igasugustest inimlikest piiridest välja ning seega on võimalik ainult usus. Kirik ei saa kaaluda iga inimese usku, kirik saab olla toeks ja suunanäitajaks. Selleks koguduseks, milles ja millega kasvada.

Tänane kirjakoht kõneleb haputaignast, sellest juuretisest, mis edasist kasvatab. Olgu meie haputaignaks siis usk sellesse, et Kristus on ka minu eest surnud ja üles tõusnud! Ja et see oleks meile niisama lihtsalt ja kindlalt omane nagu ühele 1. klassi tüdrukule, kes ei kannatanud enam välja kui talle pühade-eelsel nädalal vaid munadest ja jänestest räägiti ja läks ning ütles õpetajale: Kas sa ikka tead, miks Suur Reede päriselt on, Kristus on surnud ka Sinu eest! Ja sellele lisaks võime täna rõõmustada: Kristus on üles tõusnud, ta on tõesti üles tõusnud! Aamen.

Muusikatöö ajalugu

Muusikalugu 18. sajandil

Tartu Jaani kiriku ajalugu muusikaloolisest vaatenurgast 18. sajandil on mõjutanud Põhjasõja (1700–1721) sündmused, kus muuhulgas katkesid kiriku muusikuametid ning hävis kiriku orel 17. sajandist. Uuesti ülesehitatud muusikaelu toetus varasemal ajal väljakujunenud luterlikele muusikatraditsioonidele ning kirikumuusika kantorite, organistide ja linnamuusikute tegevusele. Need olid vanad muusikuametid, vastutus kirikumuusika eest linna peakirikus Jaani kirikus kuulus organisti, kantori ja linnamuusiku ametikohustuste hulka.

Andmeid organistikoha taasloomisest ja positiivorelist kirikus on sõjajärgselt 1722. aastast. Kaks aastat hiljem kinkinud kindralkuberner Anikita Repnin kirikule uue positiivi. 1754. aastal tõdes organist Georg Martin Selge, et kiriku positiiv on “rikutud […] ja kasutamiskõlbmatu“. 1787. aastal valmis kirikule suur kahe manuaaliga 28 registriga orel Riia orelimeistrilt Theodor Tiedemannilt. Esimesel manuaalil oli 12, teisel seitse registrit, pedaalil üheksa registrit (19. sajandi keskel remontis ja täiendas orelit Ernst Kessler; 1892. aastast on teada nelja manuaaliga Wilhelm Saueri oreli ehitus, mis hävis Teises maailmasõjas, enne sõda on loetletud orelil ühtekokku 81 registrit, mõnedel andmetel oli orelil 52 registrit).

Organistid.

Baltisaksa muusikaajaloolane Elmar Arro (1899–1985) on avaldanud andmeid, et Jaani kiriku organisti ametis oli Põhjasõja eel ja algul Peter Wolfgang Meder (1699–1707†) ja tema surma järel Peter Zachau (1707–1708), sõja järel Salomon Anderson (1722–1729). Tema lahkumisel mängis kuni 1740. aastateni orelit sageli ühekordsete harvade tasude eest linnamuusik Georg Selge. Edaspidi tegutsesid organistidena Jaani kirikus Heinrich Keller (1740–1742), ajutiselt Johann Andreas Jost (1753†) ja pikemalt linnamuusik Selge poeg Georg Martin Selge 1771. aastani

Järgnevast ajast leidub Eesti Ajalooarhiivi allikates järgmisi organistide ametisse võtmise kirju ehk vokatsioone: Johann Gottlieb Thiel oli ametis kuni surmani 1785. aastal, pärast teda määrati samal aastal ametisse Tallinnast Pärnusse elama asunud Johann Christian Lehmann, kuid ta ei tulnud Tartusse. Magdeburgi lähedalt Haldenslebenist pärit ja Halles teoloogiahariduse omandanud  Friedrich David Knorre oli Tartus ametis 1786–1790 (edasi Narvas) ja tema vend, samuti teoloog, Ernst Christoph Friedrich Knorre jätkas samas ametis 1790. aastast kuni surmani (1810). Thieli ja vendade Knorrede ajal oli organistikoht ühendatud tütarlastekooli õpetaja ametiga. Pärast keiserliku ülikooli avamist 1802. aastal oli Ernst Christoph Knorre lisaks tegev matemaatika ja astronoomia õppejõuna. Ernst Christoph Friedrich Knorre ja tema ametijärglased mängisid orelit nii saksa kui ka eesti jumalateenistustel. 18. sajandil mängiti orelil vahepalu, eel- ja järelmänge koguduselaulule ning saadeti koori. Oreliga koguduselaulu saatmine sai luteri kirikus üldiseks 18. sajandi lõpuks.

Varasematel sajanditel sai organist palka linnakassast, raskematel aegadel võis see tähendada näiteks üksnes tasuta sööki. 18. sajandi lõpus oli Jaani kiriku organisti palk suhteliselt kõrge ja koos tütarlastekooli õpetaja palgaga oli see samaväärne kiriku ülemõpetaja tasuga 50 rubla aastakvartalis. Orelitallaja, kelleks oli eestlane Kika Jahn, sai kvartalis kuus rubla ja 25 kopikat, kiriku kellamees kaks rubla ja 50 kopikat.

Kantorid.

Luteri kiriku koolides pöörati muusikalisele haridusele suurt tähelepanu. Õppesüsteemi juurde kuulus koraalide laulmine, õpiti ka keerulisemat muusikat. Kantori ülesandeks oli nii õpilaskoori muusikaline treenimine laulmiseks jumalateenistustel kui ka üldainete õpetamine.

18. sajandil olid Jaani kiriku juures eesti kogudusekool (asut. 1717), kus õpetati lugemist, katekismust ja kirikulaulu; saksa õppekeelega nelja-klassiline kool poistele (asut. 1731; asehalduskorra ajal muudeti pearahvakooliks ning seal avati gümnaasiumiklass) ja üheklassiline saksa õppekeelega tütarlastekool (asut. 1748), milles õppisid tüdrukud, kuid ka poisid poeglastekooli ettevalmistus- ehk kvinta-astmes. Pearahvakooli sekunda arvutamise- ja kirjutamise õpetaja Johann Heinrich Segersi (1784–1793†) ametikohustuste hulgas oli õpetada laulmist ning ta oli  Jaani kirikus kantor. Enne Segersit oli neis ametites Cord Jacob Sengbusch (1767–1784). Kooli õpilaskoor laulis tavapäraselt kiriku jumalateenistustel.

18. sajandi lõpupoolel muutus järjest üldisemaks, et enamus koole polnud kirikuga varasemal viisil seotud. Kantor hakkas üldiselt tähendama eraldi kooliõpetaja ametist kirikus koguduselaulu eeslauljat. Pärast Segersi surma 1793. aastal andis Riia kõrgem ametivõim Tartu kooliinspektorile korralduse lahutada edaspidi õpetaja ja kantori amet. Tööle võetud uus kooliõpetaja Johann Heinrich Theodor Wolff oli siiski ka kantor 1797. aastani. 1798. aastast jäi ta ainult kooliõpetaja ametisse. 18. sajandi lõpul oli Jaani kirikus kantoriamet köstrite Michael Krampffi (1797–1798; 1800–1808†) ja Christoph Wesseli (1798–1800†) kõrvalametiks.

Linnamuusikud.

Suurtel pühadel esitati jumalateenistustel rohkem mitmehäälset saatega muusikat. Kiriku jumalateenistustel oli siis kohustus osaleda ka linnamuusikutel timpanite ja trompetitega. 1797. aastal peeti pidulik jumalateenistus linnas viibiva keisri Paul I auks. Tartu linnamuusik oli tollal Otto Johann Schultz (1773–1801) sellide ja õpipoistega. Keisri auks korraldatud jumalateenistusel juhatas muusikat Heinrich Wilhelm Fricke. Sajandi lõpus võeti suuremate koosseisude puhul muusikasõpradest linnakodanikke lisaks.

Tartu vanim säilinud kontserdipaik.

Teateid kontsertide kohta Jaani kirikus on alates 19. sajandi algusest kiriklikel pühadel. Jaani kiriku hoone on vanim taastatud kontserdipaik Tartus. Siit on alguse saanud kohalik suurvormide esitamise traditsioon ja pühadekontsertide tava aastast 1803 – esimene kontsert 1809. aastal valminud ülikooli peahoones oli 1813. aastal, kõige esimestest kontsertidest Tartus on andmeid juba 1787. aastast, samast ajast, kui ehitati Jaani kiriku 18. sajandi suur orel.

Geiu Rämmer

Regilauluteenistused

Regilaulude raamatuga on võimalik tutvuda siin:

Regilauliku kaaned ja Regilaulukogumik

Koostajad:

  • Kanni Labi, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna teadur (laulusõnade valik ja seadmine)
  • Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur (viiside valik ja noodigraafika)

Toimetaja:

  • Elke Unt

Konsultandid:

  • Kristi Salve
  • Andreas Kalkun

Kujundus ja küljendus:

  • Anna Lauk, Elegant Design

 

Regilaulujumalateenistused Tartu Jaani kirikus

Tartu Jaani kirikus on 2012 algust tehtud regilaulujumalateenistuste ehk missadega, kus jumalateenistuse koguduselauludena kasutatakse traditsiooniliste koraalide asemel regilaule. Missa ise järgib aastasadadega lääne kristlikus kirikus väljakujunenud liturgilist ülesehitust. EELK-s on paarikümne aasta jooksul aktiivselt tegeletud liturgiliste uuendustega ning mitmete ununenud missavormide ja traditsioonide taastamisega. Valminud uuendusmaterjalid on olnud katse- ja õppematerjaliks ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja erialal õppinuile, kes oma lõputöödena on kirjutanud eripalgelist missamuusikat tuginedes luterliku kiriku liturgiakomisjoni missakorra uuendusmaterjalidele. Kahjuks on need mitmedki õnnestunud missamuusika terviktööd jäänud oma aega ootama õppeasutuse raamatukokku. Jaani kirikus kasutame Viljandi Kultuuriakadeemias 2006. aastal Eva Mitreikina (Tolsa) loodud regilaulumissa muusikat. 

Regilaulumissasid peame koguduses keskmisel 3–4 korda aastas. Traditsiooniks on kasutada säärast missavormi tuhkapäeval, Suurel Reedel ja hingedeajal.

 

 

Väljavõte laulikust “Regilaule ja vaimulikke värsse”

Jumalateenistus on kristlaste ühine osadus sõnas ja sakramendis, mis teostub palvetes, usutunnistuses, lauludes, sõnas ja armulauaosaduses. Luterlikus kirikus on jumalateenistuses sõna ja sakramentide kõrval kesksel kohal koguduselaul, millele on algusest peale olnud omane rahvalike viiside ja rahvalaulude ülevõtmine. Muusika äratab meelekujundeid,
korrastab mõtte- ja tundemaailma. “Tunnen, et pühad sõnad, kui neid lauldakse, häälestavad hinge palju vagamasse ja kuumemasse hardusesse,” on öelnud kirikuisa Augustinus. Muusikas võib kogeda midagi sellist, mida sõnades ei ole võimalik väljendada.

Muusika kasutusele kirikus ei seata 21. sajandil piire. Kadunud on ka seisusevahed, mis ei lubanud maarahva laulmisviisil ja keelekasutusel kirikuvõlvide alla pääseda. Jumalateenistuslikule muusikale esitatakse tänapäeval vaid üks kriteerium – see peab aitama ehedalt ja ausalt sõna olemusel, evangeeliumil esile pääseda. Nii jõuavad kirikulaulude hulka ka meie esivanemate regilaulud. Nende kordusel põhinev sugestiivsus kõnetab tänapäeva inimest ning aitab siseneda palvesse ja meditatsiooni, leida sõnakujundite ja viiside kaudu sidet enese, esivanemate ja Jumalaga. See on laul, mida eestlasel on hea pidada päris oma lauluks.

Regilaulu tunneme ära eeskätt selle vormi järgi: selle värsis on (enamasti) kaheksa silpi ja sageli ühe ja sama häälikuga algavaid (algriimuvaid ehk allitereeruvad) sõnu, värsside lõpud enamasti riimi ei lähe ning mitmes järjestikuses värsis võidakse korrata üht ja sama mõtet eri sõnastuses. Tegelikkuses kujutavad nii regilaulu värsimõõt kui sõnastus endast keerukat süsteemi, mille väljaselgitamise ja kirjeldamisega rahvaluuleteadlased jätkuvalt tegelevad, aga mida meie esivanemad valdasid nagu emakeelt.

Arvatakse, et regilaule lauldi siinmail umbes sarnasel kujul, nagu nad meieni jõudnud on, juba 2000 aastat tagasi. Sellest annavad tunnistust lauludes säilinud arhailised sõnavormid, aga ka laulude sisu, mis sageli viitab iidsetele uskumustele. Enamik kirja pandud regilauludest on kõlanud just niisugusena 19. sajandi lõpukümnenditel ning peegeldavad ka selle aja inimeste igapäevaelu, mõtteid, rõõme ja muresid. Suur osa laule on lauldud (noore) naise vaatepunktist: need räägivad neidude tööst ja lõbustustest, emaarmastusest ja vaeslapse eluraskustest, kaasavalikust ja elust pärast abiellumist. Kombestikuga seotud lauludest enamikku on lauldud pulmades.

Kõigist neist lauludest vaatab meile vastu omaaegne Eestimaa: metsad, merekallas, põldude vahel paiknevad talud, kiigeplatsid ja kirikud. Kirik on maastikus kaugele paistev hoone, aga ka koht, kus käidi paremate riietega ja pidulikus meeleolus. Mida seal konkreetselt tehti ja räägiti, sellest regilauludes aga ei laulda. Näiteks lauludes, kus vaeslaps läheb oma surnud ema või isa hauale ja palub teda üles tõusta, on hauataguseks paigaks enamasti eelkristlik Toonela, kordagi ei mainita puhastustuld, viimsetpäeva ega paradiisi.

Niisiis on kirikulaul ja regilaul olnud üksteisest üpris eraldi seisvad nähtused. Neid ühendavaks lüliks on peamiselt see, kes meie esivanemate maailmapildis ristiusustamisjärgsete sajandite jooksul nii või teisiti kinnistus – Jumal, samuti neitsi Maarja ja Kristus, keda ka regilauludes mitmes seoses mainitakse. Jumalalt palutakse leevendust raskele elule, ebaõigluse heastamist, aga ka abi sünnitajale ja hoidmist vanale, joodikule või halvale mehele sattumise eest. Jumalat, Maarjat ja Jeesust kohtab ja tervitab pulmarong, nemad on need, kes tulevad appi siis, kui kedagi teist enam kutsuda ei ole: vaeslapse veimevakka valmistama ja kas või kiikuvatele tüdrukutele mahakukkunud ehteid tagasi andma – nad on justnagu omainimesed, ainult kõikvõimsad ja lõpmata head.

On veel paar laulutüüpi, levinud peamiselt Lõuna-Eestis, kus jutustatakse pikemalt Jeesuse läbielamistest: rännakust, millel ta palub vastutulevaid loomi end üle jõe aidata, ning kannatustest ja surmast. Erinevalt Piiblist aga ei sure seto regilauludes Jeesus mitte ristil, vaid tuleriidal, raudorade otsas või keevas vees – pildid, mille eeskujuks on ikoonidel nähtud märtrite kannatuslood.

Siiski leiab tuhandete üleskirjutatud regilaulude seast ka neid, mille põhisõnum on Looja poole pöördumine. Need oleme valinud sellesse kogumikku koos mõne muuteemalise, kuid oma meeleolult jumalateenistuse juurde sobiva lauluga. Regivärssi on oma loomingus kasutanud ka nii mõnedki eesti luuletajad ning muuhulgas rikastavad meie kirjandust kaks
kristliku sisuga regivärsilist poeemi. Need on Villem Grünthal-Ridala „Püha Rist“, mille aluseks on Uue Testamendi neli evangeeliumi, ning August Annisti „Udres-Kudres, Päeva poeg“, milles Kristuse lugu on toodud pärisorjuse aegsele Eestimaale. Oleme ka nende kaunitest värssidest mõned laulmiseks välja valinud.

Ajal, mil regilaul oli meie esivanemate igapäevaelu osa, sai juba tuntud värsse ja värsiosi uutega kombineerides luua igasse olukorda sobiva laulu. Nii oleme ka meie püüdnud vanade laulude abil ja eeskujul leida mõnele lauluteemale kristlikuma vaatenurga, sobitades vanu regivärsse omaloodutega, ning panna regilauluvormi mõned kirikulauludki. Vanade värsside
murdekeelt oleme ühtlustanud praeguse ühiskeele järgi, välja arvatud seto lauludes, millele oleme lisanud kirjakeelse, laulmiseks sobiva muganduse.

Regilaulude viisid on oma ehituselt tihedalt laulusõnadega seotud. Värsi kaheksale silbile vastab kaheksast noodist koosnev viis. Viis võib olla ühe, kahe, harva ka kolme või nelja värsi pikkune – koosneda ühest või mitmest muusikalisest fraasist. Lõuna-Eestis ja lõunaeesti mõjudega Kesk- ja Lääne-Eesti aladel võib värsile lisanduda refrään.

Lühemad regilauluviisid on enamasti kitsa heliulatusega, neis on ainult kolm-neli eri nooti ja viisiliikumine meenutab sageli jutustava lause intonatsiooni. Regiviise ongi traditsioonis peetud sõnade erilise, „mõnusa ütlemise“ mooduseks. Seda võib välja lugeda rahvapärastest terminitest – regilaulu viise nimetatakse laulu „hääleks“, „tooniks“, „mõnuks“. Lauldes on
esil sõna ja keel kõlab loomulikult. Värssi ei hakita löökide kaupa juppideks ja noodipikkused muutuvad vastavalt silbipikkustele loomulikus kõnerütmis. Nii jõuab kuulajani terviklik värsipikkune mõte. Sama tundega, lööke rõhutamata, „öeldes“ sõnu nende loomulike silbipikkustega ning värsi mõttele keskendudes võiks laulda ka siinseid laule.

Vanasti on regilaule lauldud valdavalt rinnahäälega, sellepärast on noodid kirjutatud suhteliselt madalas, kõnele lähedasemas registris (arvestades ka seda, et võtmemärke oleks võimalikult vähe). Nooti märgitud kõrgust ei pea arvestama, laulda tuleks lihtsalt mugavalt kõrguselt.

 

Barokkiurkujen projekti

Adoptoi itsellesi urkupilli!

Tarton Jaanin (Johanneksen) kirkko on aloittanut varojen keräyksen uusien barokkityylisten pilliurkujen rakentamista varten. Soitin tulisi olemaan tyyliltään ainutlaatuinen tällä seudulla.  Varojen kokoamista varten kirkko tarjoaa ystävilleen ja tukijoilleen mahdollisuutta adoptoida tai sponsoroida urkupillejä.

 

Millaiset urut?

Asiantuntijaryhmä on suunnitellut soittimen Danzigin 1700-luvun urkurakennustradition pohjalta, esikuvana  kuuluisa urkujenrakentaja Andreas Hildebrandt. Urkuihin tulisi 32 äänikertaa,  ja viritys noudattaisi barokin ajan traditiota.

 

Paljonko tällainen soitin maksaisi?

Tämän kokoluokan urkujen hinta on suunnilleen 700,000 euroa, josta 1/7 on jo saatu yksityiseltä lahjoittajalta.

 

Kuinka voin auttaa?

Voit  joko adoptoida  pillin, tai yksinkertaisesti antaa lahjoituksen. Tässä tarjoutuu sinulle tilaisuus saada nimesi urkuhistoriaan!

Pillien hinnat ovat 50-400 euroa kappale.

I Quintatön 16’ 400€

I  Viola di Gamba 8’ 400€

II Kurzflöte 8’ 200€

II Schalmose 8’ 100€

II Fl. douce 4’ 75€

II Traverseflöte 2’ 50€

II Trompete 8’ 100€

II Rohrflöte 4’ 50€

II Principal 4’ 100€

Ped: Quinte 10 2/3’ 300€

Ped: Subbass 16’ 400€

 

Lahjoitukset pyydetään tekemään pankkisiirtona kirkon tilille:

SA Tartu Jaani Kirik

Rekisterinumero: 90001380

Osoite: Jaani 5, 51007 Tartu

Pankki: AS SEB Pank, Tornimäe 2, 15010 Tallinn

IBAN: EE961010220048197017

SWIFT: EEUHEE2X

Maksuun viesti: Lahjoitus

 

Kirkko

Tarton Jaani-kirkko on yksi Tarton kaupungin  historiallisesti merkittävimmistä rakennuksista, konserttipaikoista ja pyhäköistä. Uudet barokkiurut avaavat mahdollisuudet laajemmalle kirjolle vanhan musiikin konsertteja, mestarikursseja ja festivaaleja, sekä rikastuttavat huomattavasti jumalanpalvelusmusiikkia.

Barock-Orgel in der Tartu Jaani Kirche

Preisliste der Orgelpfeifen der neuen Barock-Orgel in der Tartu Jaani Kirche

Barock-Orgel Projekt

Werden Sie Pate einer Orgelpfeife!

 

Die Gemeinde der Jaani (Johannes) Kirche in Tartu hat begonnen, Geld für den Bau einer neuen Orgel im Barockstil zu sammeln, die in diesem Gebiet stilistisch einzigartig sein wird. Um die nötigen Mittel für dieses Projekt zu sammeln, bietet die Gemeinde Freunden und Unterstützern die Gelegenheit, Pate einer Orgelpfeife zu werden

 

Was für eine Orgel?

 

Eine Expertengruppe hat ein Instrument basierend auf der Danziger Orgeltradition des 18. Jahrhunderts und ihrem herausragenden Vertreter Andreas Hildebrandt geplant. In diesem baltischen Stil soll die neue Orgel 32 Register erhalten und gemäß der Praxis dieser Periode temperiert werden.

Jedes Register auf beiden Manualen (Hauptwerk und Unterwerk) wird je 54 Pfeifen erhalten mit einem Umfang von C- f“`. Beide Manualwerke haben zusammen 1242 Pfeifen. Im Pedal mit einem Umfang von C-f´ wird jedes Register 30 Pfeifen erhalten (zusammen 270 Pfeifen). Die Gesamtanzahl der Pfeifen beträgt 1512.

 

Was wird diese Orgel kosten?

Die Kosten einer Orgel dieser Größe liegen bei ca. € 700,000. 1/7 dieser Summe wurde von einem privaten Spender gestiftet.

 

Wie kann ich helfen?

Sie können Pate einer Orgelpfeife werden – dies ist Ihre Gelegenheit, Ihren Namen in der Geschichte zu verewigen.

Die Preise für einzelne Orgelpfeifen liegen in einer Spannweite von € 50-400.

Aus den folgenden Registern stehen Pfeifen zur Verfügung:

I Quintatön 16` 400€

I Viola di Gamba 8´ 400€

II Kurzflöte 8` 200€

II Schalmose 8` 100€

II fl. douce 4` 75€

II Traversefl 2` 50€

IITrompete8` 100€

II Rohrflöte4` 50€

II Principal 4´ 100€

Ped: Quinte 102/3 300€

Ped: Subbass16´ 400€

 

Gerne nehmen wir auch Spenden an. Unsere Bankverbindung lautet:

Kontoinhaber: SA Tartu Jaani Kirik

IBAN: EE961010220048197017

SWIFT: EEUHEE2X

Verwendungszweck: “Donation”

 

Alle Spenden und Spenderinnen werden in eine Spenderliste eingetragen. Auf Anfrage können Spendenbescheinigungen ausgestellt werden.

Baroque organ project

Adopt an organ pipe!

Jaani (St. John’s) Church in Tartu has begun raising money for the construction of a new baroque pipe organ that will be unique among its kind and in the region. In order to help raise funds, the church is offering its friends and supporters the opportunity to adopt, or sponsor the purchase of, an organ pipe.

 

What kind of organ?

An expert group has designed an instrument based on the organ-building traditions of 18th century Danzig, home of the famous organ builder Andreas Hildebrandt.

Built according to 18th century tradition, St. John’s new organ will boast 32 registers tempered according to examples from the baroque period.

 

How much will it cost?

The cost of an organ this size is approximately €700,000, 1/7 of which has already been donated by a private donor.

 

How can I help?

You can either adopt a pipe or simply donate. This is your chance to write your name into history!

Prices for individual pipes will range from €50-400.

You can adopt a pipe from registers below:

I Quintatön 16` 400€

I Viola di Gamba 8´ 400€

II Kurzflöte 8` 200€

II Schalmose 8` 100€

II fl. douce 4` 75€

II Traversefl 2` 50€

IITrompete8` 100€

II Rohrflöte4` 50€

II Principal 4´ 100€

Ped:Quinte 102/3 300€

Ped: Subbass16´ 400€

Donations are welcome to following account:

Holder of the account: SA Tartu Jaani Kirik

IBAN: EE961010220048197017

SWIFT: EEUHEE2X

Reference: “donation”

 

About the church

Jaani (St. John’s) Church is one of the most significant historical sites in Tartu. It is a beloved sanctuary for people in the Tartu area, and a renowned Estonian concert venue hosting international festivals, concert series etc. The new baroque pipe organ is a gift for the people of Tartu, and a gateway to early-music-related concerts, master classes and festivals in the region.

 

Koguduse ajalugu

Koguduse ajalugu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus tekkis 2001. aastal, mil ühinesid Tartu Jaani ja Tartu Ülikooli kogudus.

Jaani koguduse ajalugu ulatub keskaega. Esimesed kirjalikud teated selle tegutsemisest pärinevad aastast 1323. Jaani kirikus hakkas peale reformatsiooni tegutsema ka esimene Tartu eestikeelne kogudus. Alles 19. sajandil jäi ruum kahele kogudusele kitsaks ning eestlased ehitasid endale Maarja kiriku. Saksakeelne kogudus tegutses Jaani kirikus kuni 1939. aastani ning lakkas olemast seoses sakslaste lahkumisega. Kohe seejärel loodi küll Eesti Üliõpilaste Seltsi algatusel kirikus eestikeelne kogudus, aga selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks, kuna kirikuhoone põles maha 1944 ja okupatsioonivõimud seda kogudusekirikuna üles ehitada ei lubanud.

Jaani koguduse taastamise juurde asuti 1995. aastal, esimesteks hooldajaõpetajateks olid toonane Tartu praost Harald Tammur ja diakon Ralf Alasoo.

Tartu Ülikooli saksakeelne kogudus on asutatud 1855. aastal. Sellele eelnesid üliõpilastele ja õppejõududele mõeldud akadeemilised jumalateenistused, mida peeti alul Jaani ja hiljem Maarja kirikus. 1860. aastal valmis koguduse oma kirik ülikooli peahoone taga. Peale Eesti Vabariigi loomist asutati Ülikooli koguduse juurde 1920. aastal eesti pihtkond, mille esimeseks õpetajaks oli usuteaduskonna professor ja hilisem luterliku kiriku piiskop Hugo-Bernhard Rahamägi. Kogudus suleti nõukogude okupatsioonivõimude survel 1947. Ka Ülikooli kogudus taastati 1995. aastal, eestvedajaks Toronto Peetri koguduse õpetaja Andres Taul ning toonased ülikooli usuteaduskonna üliõpilased. Lisaks teenisid kogudust algusperioodil õpetajad Heino Nurk ja Naatan Haamer. 1996. aastast kinnitati nii Tartu Jaani kui ka Tartu Ülikooli koguduste õpetajaks Allan Taruste ning tema järglasena oli 1999–2016 kuni oma surmani ametis Urmas Petti (algul jutlustaja, seejärel õpetajana). Aastast 2011 teenis lisaks abiõpetajana Triin Käpp, kes aastal 2016 valiti koguduse õpetajaks. Õpetaja Naatan Haamer on kogudust teeninud pikka aega vabatahtliku vikaarina, aastatel 1999 ja 2016 hooldajaõpetajana ning aastast 2017 abiõpetajana.

Hingehoid

Hingehoidlik vestlus on kõnelus õpetajaga, milles saab kõnelda enda jaoks tarvilikel teemadel ning saada toetust ja julgustust. Pihiga kaasneb pattude kahetsus, tunnistamine ja absolutsioon ehk pattude andeksandmine. Nii hingehoidliku vestluse kui pihi puhul kehtib pihisaladus.

Mis on piht?

Jeesus Kristus on Kirikule andnud volitused inimesi nende pattudest vabaks mõista või nende patud neile kinnitada (Jh 20:23; Mt 16:19), s.o võtmete meelevalla (potestas clavium).

Luterlikus kirikus on kaks erinevat võimalust pihiks: üleüldine piht koos kogudusega jumalateenistuse algusosas või isiklik piht vaimulikuga kohtudes.
Piht koosneb kahest osast: kristlane tunnistab Jumalale oma patud üles (confiteor) (ühise patutunnistuse käigus teenistul või vaimulikuga nelja silma all) ja saab patud andeks vaimuliku sõnade läbi (absolutio). Esimene neist on inimese tegevus: pihiline kahetseb oma pattu ning palub lohutust ja kinnitust oma hingele. Teises osas tegutseb Jumal: Tema mõistab pihilise pattudest vabaks sõna läbi, mis on pandud inimese suhu (Suur katekismus, Lühike pihimanitsus).

Kuidas ma saan tulla hingehoidlikule vestlusele või pihile?

Selleks on tarvis võtta ühendust kas koguduse õpetaja Triin Käpa triin.kapp@ut.ee või abiõpetaja Naatan Haameriga naatan.haamer@gmail.com

Hingehoidlikuks vestluseks võib pöörduda ka teise koguduseliikme poole. Samuti on igal luterliku koguduse liikmel õigus hingehoidlikule vestlusele või pihile minna kõikide EELK õpetajate juurde.

Hingehoidlik abi haigetele

Jeesus õnnistas ja tervendas haigeid. Tema juurde võivad tulla nõrgad, väsinud, kannatada saanud, haiged – kõik abivajajad. Jeesuse eeskuju järgisid ka Tema jüngrid ja kogu kristlik Kirik. Seda koguduse osadust ja hoolitsust oma haigete, vanade, üksikute ja puuetega liikmete, eriti surijate eest, väljendab nende külastamine, hingehoidlik vestlus, armulaua jagamine, võidmine, palvetamine ning nende Jumala sõnaga toetamine kodus, haiglas ja mujal hoolekandeasutustes.

On loomulik, et haige otsib võimalust vaimulikuga koos palvetamiseks, armulaua vastuvõtmiseks ning lohutuse ja julgustuse otsimiseks.

Haigete võidmine kui eestpalve ja õnnistamise talitus on vana kristlik traditsioon, mille aluseks on Jaakobuse kirjas toodud korraldus (Jk 5:13–17). Vanas ja Uues Testamendis on õli tuntud kui ravim (Js 1:6; Mk 6:12–13; Lk 10:34). Haige võidmine toimub Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Talitus on haige jaoks eriliselt seotud Kristusega (sõna-sõnalt tähendab Kristus kreeka keeles: Jumala poolt ‘võitu’, ‘salvitu’), kes on ise kannatanud ja lubanud haigeid päästa.

Käte pealepanemine ja õli sümboliseerivad Issanda ligiolekut: Püha Vaimu kaudu annab Issand tervendavat väge. Sellepärast on kristlasel iga tõsisema haiguse korral õigus paluda seda talitust, et kogeda Issanda toetavat ja julgustavat ligiolekut. Võidmine on elavate jaoks, see ei tähenda haige enneaegset loovutamist surmale.

Õpetaja Naatan Haamer on tööl Tartu Ülikooli kliinikumis naiste- ja lastehaiglas. Muul juhul tuleks kontakteeruda koguduse õpetaja Triin Käpaga.

Ristimine

Ristimisega võetakse inimene vastu Jumala perekonda. Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel. Loe ristimise tähendusest lähemalt altpoolt.

Luterlikus kirikus ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Parim oleks last ristida juba tema esimeste elukuude jooksul. Lapse ristimise eelduseks on, et vähemalt üks tema vanematest oleks ristitud ja leeritatud, laps ristitakse üldjuhul vanema(te) koguduses. Alates 15. aasta vanusest ristitakse koos leeriõppega, mille lõppedes toimub konfirmatsioon ehk leer. Loe leeriõppest lähemalt siit.

Ristimisel võetakse lapsele tavaliselt 1–3 ristivanemat, kes on luterliku kiriku liikmed. Erandina võib olla ristivanemaid vähem või ristivanemate hulka kuuluda teiste konfessioonide liikmeid, kes tunnustavad laste ristimist. Soovitav on ristivanemad võtta ka täiskasvanule. Ristivanemad osalevad ristimistalitusel. Ristivanemate mõttest ja ülesannetest saad lähemalt lugeda antud lehe lõpust.

Tartu Jaani kirikus on kombeks ristida lapsi ennekõike pühapäevastel päevadel pärast jumalateenistust, võimalus on teha ka muid kokkuleppeid. Detailide kokkuleppimiseks võta ühendust õpetaja Triin Käpaga triin.kapp@ut.ee

Ristimistalituse juurde kuulub ka muusika. Tavapärane on laulda 2 ühislaulu koguduse lauluraamatutest, lisaks sellele võib perekond või sõbrad ka ise musitseerida.

Kui on soovi ristsetel ka lilli kaunistuseks, siis lilleseadete või lillekimbu mõtete osas võib pöörduda Jana Raua poole janaraud@hot.ee, 5073712 või FB Kingi Lill

Ristimistalitusel on oodatud osalema ka vanemad, vanavanemad, ristivanemad, sõbrad. Kaasa saab teenida pühakirja tekste või palveid lugedes, samuti musitseerides. Ristimistalituse käigus võib kinkida lapsele ristimisküünla või kaelaristi (kinkijateks võivad olla nt ristivanemad). Kõik antud mõtted tuleks õpetajaga läbi arutada ning üheskoos läbi mõelda. Muud kingitused sobivad üle anda ristimisteenistuse järgselt.

Ristimistalituse eest on soovitatav teha kogudusele endale sobivas suuruses annetus, kuna kogudus tegutseb peamiselt annetuste toel. Annetuse võib teha nii ülekandega koguduse pangakontole või sularahas.

Ristimise tähendusest

Nagu mainitud, siis ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel (Mt 28:18–20) ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Inimene ühendatakse Kristusega, kes on risti löödud ja ülestõusnud Issand, ning võetakse kristliku Kiriku osadusse. Ristimisega võetakse inimene vastu Jumala perekonda. Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Inimene ühendatakse Kristusega, kes on risti löödud ja ülestõusnud Issand, ning võetakse kristliku Kiriku osadusse.

Ristimine saadab pattude andeksandmist, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb (Väike kateksimus, IV pt). Ristimise tähendust selgitavad mitmed Piibli mõisted: ristimine on osasaamine Kristuse surmast ja ülestõusmisest (Rm 6:3–5; Kl 2:12); pattudest puhtaks pesemine (1Kr 6:11; Hb 10:22), päästmine hukatusest (Mk 16:15–16; 1Pt 3:20–21), uuestisünd (Jh 3:5), Kristuse valgusesse pääsemine (Ef 5:14), Kristusega riietumine (Gl 3:27), Püha Vaimu uuendamine (Tt 3:5).

Inimene võtab ristimises sisalduva pääste vastu usus – ristimise oluliseks osaks on usu avalik tunnistamine, kas ristitava või tema vanemate ja vaderite poolt. Ristimine kohustab inimest terve eluaja kasvama Kristuses ja Kristusesse (Ef 4:13–16), elama meeleparanduses, lootma Kristusele ja elama Tema eeskuju järgi. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus. Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett. Ristimisel vee pähe valamisel tuleb silmas pidada, et ristimine toimub voolava veega. Pärast ristimist kõrvaldatakse ristimisvesi väärikal viisil kasutuselt.

Ristimine peetakse üldjuhul kirikus või kabelis. Võimalik on ristida ka kodus (eriti kui on tegu vastsündinuga) või muus sobivas kohas. Ristib ordineeritud vaimulik. Hädaristimist võib toimetada iga kristlane. Hädaristimine kinnitatakse koguduse õpetaja poolt.

Ristivanemate ülesannetest

Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast õpetust kristliku usu kohta ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on õigesti ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.

Leer

Kus peituvad õhtumaise kultuuri juured?
Kuidas kirik toimib? Milline on kiriku aastaring?
Mis on Piibel? Kes selle kirjutas?
Kuidas rikastab see kõik minu maailmapilti?
Kui minust saab koguduse liige, mis sellega kaasneb ja mida see mulle annab?

Need on vaid mõned küsimused, mille kohta leeritunnis vastuseid otsitakse. Igal leeritulijal on kindlasti leeriõpetuse lisaks ka omad küsimused ja kahtlused, mida on võimalik üheskoos või eraviisiliselt kirikuõpetajaga arutada.

Loe ka 2021 aastal leeris käinud Igor Ahmedovi mõtteid leeriajast.

Leer ehk Konfirmatsioon on luteri kirikus tihedalt seotud õpetusega, nõnda nagu Jeesus on ristimiskäsus seadnud (Mt 28:18–20). Leeri ja konfirmatsiooniga saab inimene kiriku liikmeks, mis annab talle õiguse iseseisvalt tulla armulauale, olla ristivanemaks, oma abielu laulatada. Kiriku liige on kohustatud elama ristimisel ja konfirmatsioonil antud tõotuste kohaselt kristlikku elu, osa saama sõnast ja sakramendist ning täitma oma kohustused koguduse ees. Kui leeriikka jõudnud inimene on ristimata, antakse talle leeriõpetust, mille käigus ta ka ristitakse ning seejärel leeritatakse. Ülikooli-Jaani koguduses toimuvad leerikursused 2 korda aastas, ülikooli koguduse kombe kohaselt – sügis- ja kevadsemestril.

Järgmine kursus alustab 29. veebruaril. Koos käiakse neljapäeviti kl 17.15-18.45. Kokku on 12 tundi. 

Ristimata leerilapsed ristitakse leerikursuse jooksul ning leeripüha on nelipühil 19. mail.

Registreerimiseks ja lisaküsimusteks kirjuta triin.kapp@gmail.com

Laulatus

Kiriklikul abielu sõlmimisel tõotavad mees ja naine teineteist armastada ja austada kuni elu lõpuni. Abielu püsimine ja õnn rajanevad abikaasade vastastikusel ennastsalgaval armastusel, mõistmisel, teenimisel, andestusel ja meeleparandusel. Nagu Kristus on andnud end ristikogudusele, nõnda tuleb ka abikaasadel Kristuse eeskujul elada teineteise heaks (Ef 5:1–2).

Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel abieluliidu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on kirikupoolne tunnistaja ja liidulepingu seaduslikkuse kinnitaja. Lisaks on laulatus eestpalve- ja õnnistamistalitus, millega pruutpaar ja temaga koos laulatusele kogunenud kogudus palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust. Laulatada saab vaid luterliku kiriku täieõiguslikke liikmeid (ristitud ja leeritatud). Erinevate kirikute liikmete laulatamisest saab lähemalt lugeda altpoolt.

Mida on vaja teha, et saada kiriklikult laulatatud?

Kui soovite laulatustalitust Jaani kirikus, soovitame esimese sammuna kirjutada oma soovist koguduseõpetajale e-posti aadressil triin.kapp@gmail.com

Ülikooli-Jaani koguduses laulatavad õpetajad Triin Käpp ja Naatan Haamer. Triin Käpal on olemas ka riikliku registreerija õigused.

Praktilised küsimused

Laulatustalituse võib pidada eraldi talitusena või laulatusmissana (st laulatus on osa armulauaga jumalateenistusest). Laulatustalitus koosneb jumalasõna lugemisest, laulatuskõnest, tõotustest teineteisele Jumala ees vastates õpetaja küsimustele jah-sõnaga, sõrmuste vahetamisest tõotuse kinnitamiseks, eestpalvest ja õnnistamisest ning kui kaasneb ka riiklik registreerimine, siis allkirjade andmine abielulepingule.

Laulatuse juurde kuuluvad nii muusika kui kaunistused. Muusika võib tellida koguduselt või läbirääkimistel koguduse õpetajaga võtta kaasa enda muusikud. Kogudusel on pakkuda mitmesuguseid muusikalisi võimalusi (orel, viiulid, puhkpillid etc) .

Lilleseadetega võib pöörduda Jana Raua poole janaraud@hot.ee, 5073712 või FB Kingi Lill

Kiriku kasutamine on seotud erinevate kuludega ja seepärast palume laulatuse puhul teha kogudusele annetus, mille soovitavaks suuruseks on 140 eurot koguduse liikmele / 200 eurot väljastpoolt tulijatele. Sõltuvalt talituse ülesehitusest lisanduvad tasud õpetajale ja muusikutele. Rahaliselt raskemates oludes olevatele koguduse liikmetele võimalikud erikokkulepped.

Riikliku registreerimise tarbeks tuleb enne avalduse esitamist tasuda riigilõiv, milleks on 30 eurot ja mis tuleb kanda Rahandusministeeriumile. Avalduse saab vormistada õp Triin Käpa juures.

Makse saaja on Rahandusministeerium järgmistes pankades:
SEB Pank EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
Danske Bank EE403300333416110002 (SWIFT: FOREEE2X)
Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X)

Tartu linna viitenumber 10294002000134

SELGITUS abielukanne (nimed)

Erinevate kirikute liikmete laulatamisest

Segaabielu korral (kui üks osapool kuulub teise kristlikku konfessiooni) peab laulataja sellest eelnevalt teatama asjaosalise koguduse vaimulikule. Segaabielu laulatamine on mõeldav toimetada mõlema konfessiooni vaimuliku poolt ühiselt, ühe talitusena. Kui segaabielu on juba laulatatud teise abikaasa kirikus, teatatakse sõlmitud abielust kogudusele ning võetakse abielupaar eestpalvesse. Soovi korral võib pidada abielu õnnistamise talituse.

Matus

Kristlikul matusel on kesksel kohal surma ja kaduvuse tunnistamine, tänu ja palve lahkunu eest. Suur tähendus on hingehoiul: lohutusel, evangeeliumi kuulutamisel, lootuse ja ülestõusmisusu tugevdamisel ning üleskutsel oma elu targalt kasutada.

Matuse praktilistest küsimustest

Esmalt tasub ühendust võtta ühega koguduse õpetajatest (Triin Käpp, Naatan Haamer), kellega kokku leppida kohtumine matuse asjus. Õpetajalt saab nõu küsida kõiges, mis tarvilik ning saada ka vajalikku hingehoidlikku toetust. Kontaktid: triin.kapp@gmail.com naatan.haamer@gmail.com

Matuse osas on tarvilik läbi mõelda alljärgnevad küsimused:

  • Kas soovitakse ärasaatmist kodust, kirikust või kabelist surnuaial/krematooriumis?
  • Kas soovitakse haua- või tuhastamismatust?
  • Kas keegi perekonnast või sõpradest soovib matusel kõnelda?
  • Kas ja milliseid lilli ja küünlaid soovitakse matusepaigas näha?
  • Millist muusikat soovitakse matusetalitusel?
  • Kas soovitakse teha mälestusleht/laululeht (soovitatav kui matusel on ühislaulud)?

Kõikides nendes küsimustes aitab vajadusel selgusele jõuda kirikuõpetaja. Lisaks võib lilleseadete osas võib pöörduda Jana Raua poole janaraud@hot.ee, 5073712 või FB Kingi Lill

Koguduseliikmete matus on tasuta. Teistel lisandub tasu õpetajale ja muusikutele, mille sobilik suurus sõltub talituse ülesehitusest.

Kontaktinfo

Kirik on avatud
T–L 12–17

Facebooki leht
Facebooki grupp koguduse liikmetele

EELK Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus
Sihtasutus Tartu Jaani Kirik

Jaani 5
Tartu 51007
Eesti

Koguduse rg-kood 80209487
Sihtasutuse rg-kood 90001380
tartu.jaani@eelk.ee

Koguduse õpetaja Triin Käpp triin.kapp@gmail.com

Sihtasutuse juhataja Jana Raud jana.raud@jaanikirik.ee

Koguduse tegevusega seotud annetused (liikmeannetused, talitused jms):
EELK Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus
EE801010152007431002 (SEB)
EE082200001120135388 (Swedbank)

Kogudusega seotud asjades võib helistada õp Triin Käpale 56 909 272, kontserttegevuse osas tegevjuht Jana Rauale +372 507 3712

Tartu Jaani kiriku kui hoone ning uue oreli heaks saab teha annetusi
Sihtasutus Tartu Jaani Kirik

Rahandusministeeriumi pangakontod

SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

Viitenumbri koha peale kindlasti lisada viitenumber 3500079208.

Annetuse tegemisel on soovitav märkida ka oma isikukood. Sel juhul teavitame teie annetusest ka maksuametit ning tuludeklaratsiooni esitamisel arvatakse annetus vastavalt seadusele maha teie maksustatavast tulust.

Koguduse põhikiri ühtib EELK põhikirjaga ning järgib vabaühenduste eetikakoodeksit

Kontserdi korraldajale

Hea kultuurisündmuse korraldaja,

Tartu Jaani kirikul on rõõm võõrustada sinu kontserti, näitust, teatrilavastust, workshopi või muud sündmust. Avar kolmelööviline tellisgooti stiilis pühakoda pakub hulgaliselt varieerimisvõimalusi ja uusi vaatenurki loominguliste pürgimuste väljendamiseks. Alates taaspühitsemisest aastal 2005 on Jaani kirikus toimunud tuhatkond kontserti, mille korraldajateks meie head partnerid Festival Klaaspärlimäng, Corelli Music, Eesti Kontsert, Mailaul, Tornimuusika jt. Kirikus on kodu leidnud suurejoonelised lavastused “Orkestriproov” (festival Draama 2005), “Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee” (Emajõe Suveteater) ning eriprojektid.

Kui oled huvitatud kultuurisündmuse korraldamisest Tartu Jaani kirikus, leiad altpoolt põhiinfo pakutavate tingimuste kohta. Kiriku broneerimiseks kultuurisündmuse läbiviimiseks palume kirjutada aadressile tartu.jaani@eelk.ee

———

Ruumide kirjeldus

Kirikusaal

Istekohtade üldarv – 415 (sh 215 kohta kirikupinkidel ning 200 lisatooli)
NB! koroonaviiruse leviku ennetamiseks piiratakse publiku arvu vastavalt Vabariigi Valitsuse ettekirjutustele.
Hoone üldine mahutavus – 500
Publikusissepääs – Lüübeki tänava poolne (lõunapoolne) külguks
Sissepääsud tehnika transpordiks – põhjapoolne külguks, peauks

Esinejate ala (“lava”)

Altar on kiriku mõtteline keskpunkt, mida lavakujundus ei tohi varjata. Lisavalguse kasutamisel peab korraldaja tagama altari valgustatuse kultuurisündmuse ajal. Altarit ega ristimiskivi ei kasutata tehnika paigutamiseks vm abistavas funktsioonis. Altariruumis asuva kõnepuldi võib kiriku eelneval loal sündmuse ajaks ümber paigutada.
Tavapaigutuses on esinejate alaks pinkide ja altari vaheline ala, mitte lähemal kui 2 meetrit altarile. Kirikusaali ja altariruumi eraldava võidukaare all on 3-astmeline astmik, mida saab soovi korral kasutada väiksema kooripoodiumina. Võimalik, on kasutada lisapoodiumeid, moodullava jm lavatehnilisi vahendeid. Lava paigutus kooskõlastatakse eelnevalt kirikuga.
Jaani kirik on avatud uutele lennukatele ideedele alternatiivsete lavapaigutuste osas ning teeb korraldajaga koostööd kultuurisündmuse lavakujunduse ja logistika loomisel. Kirikupinkide asetus on vajadusel muudetav. Lähiminevikus toimunud sündmuste käigus on lava paigutatud näiteks kirikusaali tornipoolsesse külge või põhjakülge, pöörates publikupinke vastavalt 180 või 90 kraadi.

Olmetingimused

Temperatuur kirikusaalis on kütteperioodil 14–16 C. Ebamugavuste vältimiseks palume korraldajatel esinejaid aegsasti informeerida asjaolust, et temperatuur on madalam tavapärasest toatemperatuurist. Kiriku uksed avanevad otse õue. Talvel tuleb arvestada, et tehnika transpordi ja publiku sisenemisega seoses ruum jahtub ning soojeneb kütte abil uuesti peale uste sulgemist.
Garderoobidena on korraldaja kasutuses:
tornikabel (kuni 20 inimest; köetav lisaküttekehaga)
käärkamber (altariruumi kõrval; kuni 20 inimest; köetav lisaküttekehaga)
orelirõdu (kuni 50 inimest)
leerituba (talveperioodil; kuni 15 inimest; alaliselt köetav ruum)
õpetaja kabinet (erijuhtudel solisti või dirigendi garderoob)
Tualettruumid naistele ja meestele asuvad keldrikorrusel. Esinejad ja publik jagavad samu tualettruume.
Esinejate toitlustamiseks on garderoobis lubatud suupistelaua katmine.
Külastajate toitlustamiseks on mitmeid võimalusi. Lähema infoga aitab teid kiriku kontaktisik.
Alkoholi tarvitamine ei ole Jaani kiriku siseruumides lubatud.

Tartu Jaani kirikusse on oodatud kultuurisündmused, mille korraldamise käigus hoitakse ja väärtustatakse pühakoja staatust ning mille repertuaar ega sisu ei levita kristlusega vastuolus olevat sõnumit.

Kontsert Tartu Jaani kirikus algab koguduse esindaja tervitussõnadega.

 

Üürihind

Kultuurisündmuse korraldamiseks antakse Tartu Jaani kirik korraldaja kasutusse tasu eest, mis lepitakse kokku lähtuvalt konkreetse sündmuse eripäradest. Üürihinda mõjutavad publiku ja esinejate hulk, kütteperiood, sündmuse toimumise aeg, võimalikud ümberkorraldused, tellitavad lisateenused jpm.

 

Abi kultuurisündmuste korraldamisel

Reklaam

Palume korraldajal saata järgnev informatsioon sündmuse lisamiseks Tartu Jaani kiriku sündmuste kalendrisse:

  • pealkiri (kuni 36 tähemärki)
  • sisu (kuni 400 tähemärki)
  • link täiendava info kuvamiseks

Sündmusest teavitamiseks kiriku Facebooki lehel või postiloendis palume pöörduda kirik kontaktisiku poole.

Lisateenused

Korraldaja soovil oleme valmis pakkuma kultuurisündmuse korraldamisega seotud üksikteenuseid, sh piletööriteenus, plakatite levitamine, helitehniline teenus, klaveri häälestamine jm.

 

Tehniline informatsioon

Klaver: Estonia 225 kontsertklaver

Elekter

Pistikupesad lavatehnika tarbeks paiknevad altariruumi põrandas ning mitmel pool kirikusaalis.
Suuremat võimsust vajavate seadmete jaoks on statsionaarselt kasutatav 16A pistikupesa, eelneval kooskõlastamisel lisaks ka 32A pistikupesa ja 2x 63A pistikupesad.

Helitehnika

Üürihinna sees:
mikserpult Yamaha MG16/6FX
statsionaarne magistraalkaabel
PA aktiivkõlarid (sammaskõlar sub+sattellit) LD Systems Maul 11

Lisatasu eest:
helitehniline teenus
digitaalne mikserpult Behringer X32 rack (Wifi ruuter ja iPad ei kuulu komplekti)
digitaalne mikserpult Line 6 Stagescape M20d
aktiivkõlarid Carlsbro 120 (2 tk)
aktiivkõlarid Nova Audio Lion Series L10 (2 tk)
kõlarijalad (4 tk)
dünaamilised mikrofonid Shure SM58 ja Sennheiser 835
dünaamiline mikrofon Sennheiser e945
kondensaatormikrofonid AKG c1000 (2 tk)
kondensaatormikrofonid Behringer B5 (1 tk)
mikrofonijalad (5 tk)
elektrikitarri lampvõimendi Carvin Vintage 16
akustilise kitarri võimendi Fishman Loudbox Artist
klahvpillivõimendi Roland KC550 (4kanalit; vajadusel võimalik kasutada monitorina)

Teadmiseks:

  • tehnika komplektsus on tagatud ainult ettetellimisel
  • magistraalkaabli ühenduste muutmine helipuldis ei ole lubatud

Orel

’65 Alfred Fürer (1905-1974)

I manuaal:
Rohrflöte 8′
Prinzipal 4′
Schweigel 2′
Scharff 4 fach

II manuaal:
Gedackt 8′
Blockflöte 4′
Oktav 2′
Quinte 1 1/3′
Dulzianregal 8′

Pedaal:
Subbaß 16′
Pommer 4′

 

Üldtingimused

  1. Korraldaja saab kultuurisündmuse ajaks enda kasutusse Tartu Jaani kiriku (edaspidi kirik) saali, abi- ja riietusruumidena kasutatavad ruumid (käärkamber, tornikabel, talveperioodil ka leerituba; edaspidi koos nimetatud ruumid). Üleandmise hetkel on ruumid sellises heakorras, mis võimaldab korraldada kokkulepitud kultuurisündmust. Korraldaja kinnitab, et ta on tuttav kiriku ning kasutusse antavate ruumide seisukorra, tehnovõrkude ja planeeringuga ning ruumid sobivad kultuurisündmuse läbiviimiseks. Kultuurisündmuse toimumiseks vajalikud ümberkorraldused, sh lisatoolide paigutamine, pinkide, kõnepuldi vm sisustuse ümberpaigutamine, lavaehitus jms teostab korraldaja, kooskõlastades tegevuse eelnevalt kiriku esindajaga.
  2. Korraldaja on teadlik ja informeerib ka esinejaid, et talveperioodil on kirikusaali temperatuur madalam tavapärasest toatemperatuurist.
  3. Korraldajal on kokkuleppel kirikuga õigus kasutada orelit, klaverit ja helivõimendustehnikat. Juhul kui oreli või klaveri häälestatus ei vasta korraldaja vajadustele, tellib korraldaja vajaliku häälestamise omal kulul. Helivõimenduse kasutamisega seonduvad tasud lepitakse poolte vahel eraldi kokku.
  4. Korraldaja kohustub tagama, et kiriku suhtes näidatakse üles pühakojale kohast austust. Esitatav repertuaar ei tohi levitada kristlusega vastuolus olevat sõnumit.
  5. Korraldaja vastutab kirikus viibivate isikute turvalisuse eest ja tagab ohutusnõuete igakülgse täitmise (sh tuleohutus).
  6. Korraldaja vastutab kõikide kultuurisündmuse läbiviimisega seotud kohustuste täitmise eest. Muuhulgas hangib korraldaja kultuurisündmuse läbiviimiseks vajalikud kooskõlastused ja tagab autorikaitse nõuete täitmise.
  7. Korraldaja kohustub kasutama kirikut heaperemehelikult ning garanteerima kiriku ning sisseseade säilimise vastuvõtmise hetkel olnud seisundis ja heakorras. Korraldaja vastutab ka kolmandate isikute (sh külalised ja esinejad) tegevuse tagajärgede eest. Vastutus hõlmab kirikut tervikuna (muuhulgas üldkasutatavad ruumid). Tekitatud kahju hüvitab korraldaja kogu ulatuses (sh kulud ruumide heakorra taastamisele, kahjustatud esemete parandamine või asendamine, valve- või tulekahjusignalisatsiooni käivitumisega seotud kulud jms). Lisaks hüvisele tekitatud kahju eest on kirikul õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% kahju kogusummast. Kui korraldajaks on isikute grupp, vastutavad grupi liikmed solidaarselt.
  8. Korraldaja maksab kiriku kasutamise eest tasu kokkulepitud summas. Juhul kui korraldaja loobub broneeringust hiljem kui 30 päeva enne broneeritud kuupäeva, on kirikul õigus nõuda üüri tasumist 50% ulatuses. Juhul kui loobumine toimub hiljem kui 7 päeva enne broneeritud kuupäeva, on kirikul õigus nõuda üüri maksmist kogu ulatuses. Üüriarve esitatakse sündmusele järgneva kalendrikuu alguses, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 

saal tavaasetuses; foto: Naatan Haamer

 

saal külgasetuses; foto: marii.eu

 

Teatrilavastus “Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee”; pingid on pööratud 180 kraadi – vaatega torni suunas; foto: Emajõe Suveteater

 

 

Koguduse inimesed

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liikmeskonda kuulub erinevate põlvkondade esindajaid. Koguduse liikmete hulgas on palju neid, kes õpivad või töötavad ülikoolis, on palju noori peresid, kuid on ka vanemaid inimesi, aktiivseid liikmeid on pisut üle 200, igapühapäevaselt käib kirikus 50-60 inimese ringis. Koguduses saab kohata inimesi väga erinevatelt elualadelt, anda oma panus vabatahtlikku töösse ning leida oma elule kristlik vaatenurk ja alus. Esmalt peab selleks endal olema sisemine soov ja vajadus.

Kui sul on tahtmist rohkem teada koguduseelust, selle liikmetest, tegemistest ja võimalusest, siis oleks hea alustada kõigepealt lihtsalt koguduse jumalateenistuse külastamisest. Siin ei küsita nime ega vanust ja tulla võib igaüks kasvõi lihtsalt pealtvaatajaks.

Jumalateenistused toimuvad Jaani kirikus igal pühapäeval kell 11.00. Kristlased kogunevad pühapäeviti kuulama Pühakirja, palvetama, laulma ja võtma vastu sakramente. Nii teeb ka Ülikooli-Jaani kogudus.

Osaledes teenistusel, saad esmase ülevaate koguduse inimestest ja sellest, mida koguduse elu ja kristlaseks olemine endast kujutab. Samuti pakub jumalateenistus hea võimaluse tutvumaks koguduse töötegijatega. Saab näha, kes nad inimestena on ja pärast jumalateenistust on võimalik kirikuõpetaja või organistiga juttu teha. Vaata ka lähemalt infot meie inimeste kohta. Kogudusega liitumise kohta saab rohkem teavet siit.

Õpetajad

EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetajaks on Triin Käpp. Haridus: Tartu Ülikooli usuteaduskond (PhD aastal 2021, religioonipedagoogi kutse)

Kõnetunnid kokkuleppel
Kontakt: triin.kapp@gmail.com

Naatan Haamer teenib EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juures kaasa abiõpetajana. Samuti on Naatan SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja naistekliiniku hingehoidja, EELK Usuteaduse instituudi lektor ning doktorant Helsinki Ülikoolis. Haridus: EELK Usuteaduse instituut, magistrikraad Tartu Ülikooli usuteaduskonnas aastal 2007

Kontakt: naatan.haamer@kliinikum.ee

Nõukogu ja juhatus

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse nõukogusse kuuluvad: Anni Krüüner, Evelyn Pihla, Eva Mõtte, Roland Karo, Marek Kiik, Kaarel Kilk, Tiina-Erika Friedenthal, Kalev Tarkpea, Tiit Piiskoppel, Triin Käpp ja Naatan Haamer.

Asendusliikmeteks on Juhani Jaeger ja Kaidi Rekker.

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatusse kuuluvad: Tiina-Erika Friedenthal (esimees), Kaarel Kilk, Triin Käpp ja Naatan Haamer.

Sindoisaadikuteks on: Anni Krüüner ja Tiit Piiskoppel, asendussaadikuteks Eva Mõtte ja Marek Kiik.

Juhatuse esimehe kontakt: tefriedenthal@gmail.com

Sihtasutus Tartu Jaani kirik

Sihtasutuse juhataja on alates oktoobrist 2019 Jana Raud, kes on samaaegselt ka koguduse liige.

Sihtasutuse vastutusvaldkonnad on kultuuri-ja turismiarendus, turundus, erinevate projektide arendustööd (sh. terrakotaskulptuuride säilitamine, restaureerimine, väljapanekud), majandustegevus ja finantsjuhtimine.

Kontakt: jana.raud@jaanikirik.ee

Muusikud

Pühapäevastel jumalateenistustel teenivad orelil kaasa Kaisa Kuslapuu ja Anneli Vilbaste.

Meenepoe perenaine ja administraatorid

Meenepoest on võimalik soetada kunsti ja käsitööd ning Tartu linna ning Jaani kirikut iseloomustavat ainulaadset kaupa.

Kontakt: jana.raud@jaanikirik.ee

Kirikus võtavad teid tööpäeviti vastu Saskia Lehtsalu, Karl Lillmets ja Ruth Sisask.

Sekretär

Koguduse sekretär on Emily Keerberg, kontakt emily.keerberg@jaanikirik.ee

Lastetöö tegijad

Jumalateenistusele on oodatud kogu pere. Igapühapäevase jumalateenistuse ajal on võimalik pere kõige nooremad anda meie hoolsate pühapäevakooliõpetajate kätte. kes lastele Jumala Sõna nende oma keeles vahendavad. Pühapäevakoolis juhendavad lapsi Külvi Teder , Kadri Sooberg, Liina Raudvassar, Katrin Kõnd ja Susanna Yliniemi-Liias. Noortekat veab Anni Krüüner.

Kontakt: katrin.kond@hotmail.com; annikryy@gmail.com

Kohvilaua katjad

Jumalateenistuse lõpus ootab meid alati soe kohv ning maitsvad suupisted. Kohvilaua peaperenaine on Sigrit Tilk.

Kirikumehed

Udo Tiirmaa, kirikumees, koguduse arhitekt ning nõukogu liige
Rein Külm, kirikumees

Teised vabatahtlikud

Koguduse elu seisab suuresti püsti vabatahtlikul tööl. Suur osa ülalnimetatud inimestest teevad kõike seda vabatahtlikult. Lisaks on meil veel suur hulk inimesi, kes aegajalt ühele või teisele töölõigule oma panuse annavad. On hea teada, et vajadusel leiame eestlauljaid regilaulujumalateenistusele, mentoreid leerilastele, kiriku tutvustajaid turistidele, abilisi suuremate sündmuste tarbeks. Aitäh teile kõigile – teie teete koguduseelu tõeliseks ühise teenimise paigaks.

Lastele

Kirik on avatud kõigile – nii suurtele kui väikestele.

Siinkohal mõned tegevused, mida pakume ekstra lastele!

Pühapäevakool

Meie koguduse pühapäevakool toimub pühapäeviti jumalateenistuse ajal, algusega samuti kell 11.00. Lapsed õpivad läbi piiblilugude ja mängu inimlikke väärtusi ning harjuvad heal meelel kirikusse tulema. Olulisel kohal on ka käeline tegevus – meisterdamine, joonistamine. Armulaua ajaks tulevad lapsed vanemate juurde tagasi. Pühapäevakoolis toimetavad Külvi Teder, Liina Raudvassar, Katrin Kõnd ja Kadri Sooberg.

Lastepooltunnid

Korraldame kiriku- ja rahvakalendritähtpäevadel lastepooltunde, kus tutvustame lastele vastavat tähtpäeva mitme erineva meelega. Vajalik eelnev aja kokkuleppimine ja registreerimine triin.kapp@ut.ee Tasuks 1 euro lapse kohta. Lastepooltunde viivad läbi õpetaja Triin ja muusikajuht Elke.

Kirikut tutvustavad ringkäigud

Võimalus tellida lastegruppidele (ca 10-30 last) kirikuhoonet ja elu-olu tutvustavat ringkäiku. Palume eelnevalt aeg kokku leppida triin.kapp@ut.ee, ringkäigu maksumus 1 euro lapse kohta.

Kes me oleme

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liikmeskonda kuulub erinevate põlvkondade esindajaid. Koguduse liikmete hulgas on palju neid, kes õpivad või töötavad ülikoolis, on palju noori peresid, kuid on ka vanemaid inimesi, aktiivseid liikmeid on pisut üle 200, igapühapäevaselt käib kirikus 50-60 inimese ringis. Koguduses saab kohata inimesi väga erinevatelt elualadelt, anda oma panus vabatahtlikku töösse ning leida oma elule kristlik vaatenurk ja alus. Esmalt peab selleks endal olema sisemine soov ja vajadus.

Kui sul on tahtmist rohkem teada koguduseelust, selle liikmetest, tegemistest ja võimalusest, siis oleks hea alustada kõigepealt lihtsalt koguduse jumalateenistuse külastamisest. Siin ei küsita nime ega vanust ja tulla võib igaüks kasvõi lihtsalt pealtvaatajaks.

Jumalateenistused toimuvad Jaani kirikus igal pühapäeval kell 11.00. Kristlased kogunevad pühapäeviti kuulama Pühakirja, palvetama, laulma ja võtma vastu sakramente. Nii teeb ka Ülikooli-Jaani kogudus.

Osaledes teenistusel, saad esmase ülevaate koguduse inimestest ja sellest, mida koguduse elu ja kristlaseks olemine endast kujutab. Samuti pakub jumalateenistus hea võimaluse tutvumaks koguduse töötegijatega. Saab näha, kes nad inimestena on ja pärast jumalateenistust on võimalik kirikuõpetaja või organistiga juttu teha. Vaata ka lähemalt infot meie inimeste kohta. Kogudusega liitumise kohta saab rohkem infot siit (link).

Koguduse tegemiste kohta annab ülevaate 20222021 ja  2020. a sõnaline ülevaade.

Koguduse ajalugu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus tekkis 2001. aastal, mil ühinesid Tartu Jaani ja Tartu Ülikooli kogudus.

Jaani koguduse ajalugu ulatub keskaega. Esimesed kirjalikud teated selle tegutsemisest pärinevad aastast 1323. Jaani kirikus hakkas peale reformatsiooni tegutsema ka esimene Tartu eestikeelne kogudus. Alles 19. sajandil jäi ruum kahele kogudusele kitsaks ning eestlased ehitasid endale Maarja kiriku. Saksakeelne kogudus tegutses Jaani kirikus kuni 1939. aastani ning lakkas olemast seoses sakslaste lahkumisega. Kohe seejärel loodi küll Eesti Üliõpilaste Seltsi algatusel kirikus eestikeelne kogudus, aga selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks, kuna kirikuhoone põles maha 1944 ja okupatsioonivõimud seda kogudusekirikuna üles ehitada ei lubanud.

Jaani koguduse taastamise juurde asuti 1995. aastal, esimesteks hooldajaõpetajateks olid toonane Tartu praost Harald Tammur ja diakon Ralf Alasoo.

Tartu Ülikooli saksakeelne kogudus on asutatud 1855. aastal. Sellele eelnesid üliõpilastele ja õppejõududele mõeldud akadeemilised jumalateenistused, mida peeti alul Jaani ja hiljem Maarja kirikus. 1860. aastal valmis koguduse oma kirik ülikooli peahoone taga. Peale Eesti Vabariigi loomist asutati Ülikooli koguduse juurde 1920. aastal eesti pihtkond, mille esimeseks õpetajaks oli usuteaduskonna professor ja hilisem luterliku kiriku piiskop Hugo-Bernhard Rahamägi. Kogudus suleti nõukogude okupatsioonivõimude survel 1947. Ka Ülikooli kogudus taastati 1995. aastal, eestvedajaks Toronto Peetri koguduse õpetaja Andres Taul ning toonased ülikooli usuteaduskonna üliõpilased. Lisaks teenisid kogudust algusperioodil õpetajad Heino Nurk ja Naatan Haamer. 1996. aastast kinnitati nii Tartu Jaani kui ka Tartu Ülikooli koguduste õpetajaks Allan Taruste ning tema järglasena oli 1999 – 2016 kuni oma surmani ametis Urmas Petti (algul jutlustaja, seejärel õpetajana). Aastast 2011 teenis lisaks abiõpetajana Triin Käpp, kes aastal 2016 valiti koguduse õpetajaks. Õpetaja Naatan Haamer on kogudust teeninud pikka aega vabatahtliku vikaarina, aastatel 1999 ja 2016 hooldajaõpetajana ning aastast 2017 abiõpetajana.

Muusikatöö

Muusikatöö osana koguduse elust hõlmab nii jumalateenistusi kui talitusi. See puudutab nii lapsi, noori kui ka vanu.

Talituste (laulatused, ristimised, matused) muusikavaliku ja teostuse osas on hea, kui võetakse varakult ühendust. siis on võimalik inimeste soove parimal viisil ka täita.

Muusika pakub head suhtlus- ja koostöövormi laiemalt. Ülikooli-Jaani koguduse muusikaelus osalevad seetõttu aktiivselt ka paljud linnamuusikud.

Võta julgelt ühendust, kui soovid muusika kaudu koguduse elus kaasa lüüa või vajad koostööd ja abi kiriklikul pere või organisatsiooni sündmuse korraldamisel.

 

Kontsertide korraldamise asjus, mis ei ole seotud koguduse eluga, palume pöörduda Jana Raua poole:

jana.raud@jaanikirik.ee

tel 7442229

18.12.2021. a. toimus Tartu Jaani kirikus Missa Brevis – Jacob de Haan kontsert, jagame siin ka kontserdi videoid:

Missa Brevis – Jacob de Haan
https://www.youtube.com/watch?v=rAOv0OuN0N0

Wachet auf, ruft uns die stimme – J.S. Bach – arr. Philip Sparke
https://www.youtube.com/watch?v=IA4v4Dt3HvU

Ave Maria – Vladimir Vavilov (G. Caccini) – arr. Riho Sild

https://www.youtube.com/watch?v=_uU4HwjHclw

Gloria – Eduard Tamm
https://www.youtube.com/watch?v=hIyoDW7ZH54

Cantique de noel – Adolphe Charles Adam
https://www.youtube.com/watch?v=Jb0sTIBc12Q

 

 

Luterlusest

Piibel

Kreeka päritoluga sõna „Piibel“ tuleneb sõnast biblia (raamatud, kirjarullid). Piibel sisaldab eri pikkusega teoseid, moodustades terve raamatukogu, kus leidub ajalugu, elulugusid, poeesiat, õpetussõnu, ettekuulutusi jpm. Sellest kirjanduslikust koguteosest on inimesed aastasadade jooksul leidnud eluks tarkust, lohutust ja tuge. Piibel on sündinud Lähis-Idas, muistse Iisraeli rahva hulgas ja esimeste kristlike koguduste keskel. Piibli raamatud on kirja pannud umbes nelikümmend autorit rohkem kui tuhande aasta jooksul. Nende hulgas oli kuningaid, karjuseid, preestreid, kalureid, arst jt. Piibli esimene osa, Vana Testament jutustab sellest, kuidas Jumal lõi maailma, kuidas inimene langes pattu ja kuidas Jumal valis iisraeli rahva, et valmistada seda ette Jeesuse vastuvõtmiseks. Teine osa, Uus Testament jutustab Jeesusest, tema õpetusest, heategudest, surmast ja ülestõusmisest, aga ka varase kiriku tekkimisest ja elust. Piibel on kristluse alusdokument, kristlaste pühakiri (allikas: Eesti Piibliselts).

Lauluraamat

Lauluraamat on olnud järgmiseks väga oluliseks ja tähtsaks raamatuks Piibli kõrval. Varasemas ajas oli lauluraamatusse sageli ühendatud ka valik Pühakirja tekste ja palveid, tehes lauluraamatust niiviisi universaalse koduse vaimuliku käsiraamatu. Varasemates lauluraamatutes oli valdav osa laule tõlked saksa keelsetest lauludest. Luterlikus kirikus on lauludele enamasti antud sügav usuline sisu. On laule, mis kirikuaastat silmas peavad, on palvelaule, on laule tänuks, trööstiks ja kiituseks; laul on siin Jumala Sõna kuulutus. Samaaegselt on see lauljaid kokkuliitev osadus, ühine hinge trööst ja rõõm lauljatele (allikas: Võru EELK Katariina koguduse leerikursus).

Luterlusest

“Kristliku kiriku tõelise ühtsuse jaoks piisab sellest, et seal üksmeelselt ja õiges arusaamises evangeeliumi kuulutatakse ning Jumala Sõna kohaselt sakramente jagatakse.” CA VII

“EELK õpetuse alused on Vana ja Uus Testament ning neid seletavad Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordiae’sse.” EELK Põhikiri § 4

Luterlikus kirikus on olulisel kohal jumalasõna kuulutamine emakeeles ning tunnistatakse kahte sakramenti: ristimist ja armulauda.

Luterlikust õpetusest lähemalt sh selle kujunemisloost loe pikemalt.

Luterlase jaoks kõige olulisemad tekstid on meie isa palve ning usutunnistused: apostlik UT, Nikaia (-Konstantinoopoli) UT ja Augsburgi UT (tuntud ka kui Confessio Augustana ehk CA).

Martin Lutheri enda tekstidega on nüüd võimalik ka eesti keeles tutvust teha. Selleks tuleb raamatukogust või -poest üles leida järgmine raamat: Valitud tööd (Martin Lutheri kirjutiste eestikeelsed tõlked). Koostanud Urmas Petti. Toimetanud Katre Ligi. Tõlkinud Anne Burghardt, Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe ja Urmas Petti. Tartu, 2013

Kes tunneb põhjalikumat teoloogilist huvi luterliku identiteedi vastu, siis võib selle kohta lugeda Strasbourgi oikumeenilise uurimistöö instituudi kodulehelt

 

Meie isa palve

Meie Isa, kes Sa oled taevas!
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev
Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen

 

10 käsku

  1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
  2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
  3. Sina pead pühapäeva pühitsema.
  4. Sina pead austama oma ema ja isa.
  5. Sina ei tohi tappa.
  6. Sina ei tohi rikkuda abielu.
  7. Sina ei tohi varastada.
  8. Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
  9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
  10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.

 

Apostlik usutunnistus

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse.
Ja Jeesusesse kristusesse, Tema ainsasse pojasse, meie Issandasse.
Kes on saadud Pühast Vaimust,
ilmale tulnud Neitsi Maarjast,
kannatanud Pontius Pilatuse all,
risti löödud, surnud ja maha maetud.
Alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist.
Üles läinud Taevas, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel.
Sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.
Mina usun Pühasse Vaimusse,
üht püha kristlikku kirikut,
pühade osadust, pattude andeksandmist,
ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.

 

Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus

Meie usume ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse.
Ja ühteainsasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu. Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast. Sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne Isaga, kelle läbi kõik on loodud.
Kes on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi Neitsi Maarjast ja inimeseks saanud.
Pontius Pilatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ja kolmandal päeval üles tõusnud pühade kirjade järgi ja üles läinud taeva, istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle. Tema riigile ei tule otsa.
Meie usume Pühasse Vaimusse, Issandasse ja Elavakstegijasse, kes lähtub Isast ja Pojast, keda Isa ja Pojaga üheskoos kummardatakse ja austatakse, kes on rääkinud prohvetite kaudu.
Meie usume ühtainust püha, kristlikku ja apostlikku Kirikut.
Meie tunnistame ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks ja ootame surnute ülestõusmist ja tulevase ajastu elu. Aamen

Kuidas liituda?

Kogudusega saab liituda, kas läbi ristimise ja leeritamise või mõnest teises kogudusest üle tulles.

Üleilmse kristlaste kogukonnaga liitutakse ristimises. Konkreetse koguduse liikmeks saamiseks tuleb läbida leerikool, kuhu võetakse soovijaid alates 15. eluaastast. Leerikool Ülikooli-Jaani koguduses toimub kaks korda aastas: kevadel (veebruar-mai) ja sügisel (september – detsember). Täpsema info leiab leerikooli alt.

Teisest kogudusest ületulemiseks on tarvis koguduseõpetaja juures täita vastav avaldus. Selleks on hea võimalus saata e-kiri triin.kapp@gmail.com või leppida kokku kohtumine, samuti on võimalik aru pidada jumalateenistuse eel või järel.

Koguduse jumalateenistuste külastamiseks või õpetajaga vestlemiseks ei pea olema koguduse liige. Kirik on avatud kõigile huvilistele.

Minu panus

Kuidas saab iga liige koguduse ellu panustada? Kaks peamist viisi:

1) Tasudes igakuist (-aastast) annetust

Koguduse tegevuse rahastamine toimub liikmeannetusest. Igakuine liikmeannetuse soovituslik suurus on 1% sissetulekust, loomulikult sõltub see iga inimese hetkeolukorrast. Liikmeannetustest tasutakse: koguduseõpetajate ja muusikajuhi palk, armulauakulud, kõik muud kulud, mis on seotud koguduse sisuliste tegevustega. Kirikuhoonet aitab üleval pidada SA Tartu Jaani kirik, mis haldab muuhulgas kirikus toimuvat kontserttegevust ning poodi.

Koguduse tegevusega seotud annetused:
EELK Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus
EE801010152007431002 (SEB)
EE082200001120135388 (Swedbank)

2) Osaledes koguduse tegevustes sh neid ka algatades ja juhtides

Koguduse pidevad tegevused on nt pühapäevakool, kohvilaud, leerikool, piiblitunnid, talgud, väikegrupid ning kõik muu, mida kogudus otsustab üheskoos teha. Koguduse põhitegevus baseerub vabatahtlikul tegevusel, igaüks on oodatud panustama vastavalt oma huvidele ning võimalustele. Alati on oodatud uued ideed ning tervitatud on enda panuse väljapakkumine. Kui sul on ideid või soovid panustada juba toimivasse, siis võta julgelt õhendust koguduse õpetajaga triin.kapp@ut.ee

Eestpalved

Läbi aegade on kogudus nii oma liikmete kui kõigi abivajajate eest palunud. Jäta oma eestpalvesoov siia:

Terrakota

Kiriku ajalooga tutvunule on kindlasti hästi teada unikaalsete põletatud savist skulptuuride lugu. Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil vanust ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa kontekstis.

Ajahammas ei ole muistsete skulptorite kätetööle armuline ning tänu ilmastiku mõjule ja põletatud savi keemilisele koostisele (savi sooldumine) vajavad terrakotakujud säilitamiseks erilist hoolt.

Konserveerimisprotsessi käigus eemaldatakse skulptuuridest sinna kogunenud soolad ning töödeldakse kujusid materjali edasist lagunemist takistavate vahenditega. Kogu protsess on keerukas ja aeganõudev ning toimub muinsuskaitsealuse vara käitlemisele kehtiva range korra kohaselt. Käesoleval ajal on erinevas konserveerimisjärgus ca 850 skulptuuri, ca 150 skulptuuri konserveerimine on lõppenud või lõppjärgus.

Konserveeritud skulptuuride säilimise tagamiseks ei paigutata neid tagasi hoone välisseintele – ilmastikuolud rööviksid meilt peagi ainulaadse pärandi. Kujudest, mis on algselt asunud kirikuhoone välisseintel, valmistatakse koopiaid, mis paigutatakse originaali algsesse asukohta. Valik originaalskulptuure pannakse välja kirikus peatselt avataval püsinäitusel, ülejäänud aga hoiustatakse spetsiaalsetes tingimustes.

Terrakotaskulptuuride konserveerimine ja koopiate valmistamine on kulukas tegevus. Inimestel ja ettevõtetel, kes hindavad meile ajaloo poolt kätte antud pärandit, on võimalik teha annetusi terrakotade heaks loodud fondi. Iga annetus aitab kaasa meie ühise kultuuripärandi paremale talletamisele.

Vaateplatvorm

Vaateplatvorm asub kõrgel tornis kirikukellade juures
ning pakub imelist vaadet kogu Tartu linnale.
Linnulennult saab silmaga haarata vanalinna,
Toomemäge, Supilinna, Emajõge ning palju muudki.

Torn on külastajatele avatud kiriku lahtiolekuaegadel T–L 12–17.
Piletihinnad
3,00 € täiskasvanud
2 € õpilased, üliõpilased, seeniorid
Alla 7-aastased lapsed tasuta.

Kallis külastaja!
Tornis viibides pea palun meeles:

  • Sa viibid pühakojas, kus valitsegu rahu ja väärikus
  • Arvesta oma võimeid – vaateplatvormi kõrgus on ca 30 m, sinna viib 135 astet, kitsaima koha diameeter on 47 cm
  • Alla 14-aastased lapsed on torni lubatud üksnes koos täiskasvanust saatjaga
  • Palun anna treppidel teed allatulijatele, nii ei tekita Sa tarbetuid ummikuid
  • Palun ära ava suletud uksi ja aknaid
  • Ole hea ja ära tarbi alkoholi ega tubakatooteid
  • Näitused ja tornikellad on silmailuks, näpud võivad neile liiga teha

Barokkorel

Meil kõigil on avanenud võimalus teha lihtannetus või läbi annetuse soetada endale või kallile inimesele nimeline orelivile – jäädvustada oma ajalooline panus ja puhuda elu sisse pillide kuningale – orelile. See on kingitus, mis kestab sajandeid.

Mida tähendab unikaalne?

Tegu on ajastutruu barokkpilliga, mida Eesti ei ole. Lähiriikides leidub sarnaseid pille
Lätis ja Soomes.

Milline pill?

Ekspertgrupi töö tulemusel valminud kavand lähtub Danzigi 18. sajandi oreliehitustraditsioonidest ja sealse orelimeister Andreas Hildebrandti barokkpillidest. Pilli suuruseks saab olema 32 registrit ja selle häälestustemperatsioon järgib samuti barokiajastu eeskujusid. Siin on näide Poolas Pasłękis asuvast Hildebrandti oreli kõlast.

Palju maksab?

Kogu orel läheb maksma ca 700 000 eurot, millest 1/7 (100 000 eurot) on
eraannetusena olemas.

Kuidas saan mina panustada?

Meil kõigil on avanenud ainulaadne võimalus kas teha lihtannetus või läbi annetuse
“soetada” endale või kinkida kallile inimesele oreli vilesid – jäädvustada oma
ajalooline panus ja lisada veelgi väärtust väärika ajaloo ning uhkete
terrakotaskulptuuridega Jaani kirikule.

Oma panuse andmiseks vali summa ja tee ülekanne SA Tartu Kultuurkapital kontole. Makse saaja on SA TARTU KULTUURKAPITAL. Selgitusse märkida BAROKKOREL ja samuti toetaja ISIKUKOOD tulumaksusoodustuse saamiseks. 

  • Swedpank arvelduskonto nr EE092200221011379347
  • SEB Pank arvelduskonto nr EE251010102052050006
  • Danske Bank A/S Eesti filiaal arvelduskonto nr EE813300334408570002

Nimelise orelivile saab soetada samm-sammult nii:

Esmalt vali endale meelepärane orelivile allolevast registritest.

Iga register on omapärase hääle ja tämbriga. Kõik vileostjad saavad ostetud vile nimega tänukirja ning nende nimed kantakse Tartu Jaani kiriku kroonikaraamatusse. Vilede hinnakategooriad on 400, 300, 200, 150, 100, 75 ja 50 eurot.

Kanna vile summa SA Tartu Kultuurkapital kontole Makse saaja on SA TARTU KULTUURKAPITAL. Selgitusse märkida BAROKKOREL ja samuti toetaja ISIKUKOOD tulumaksusoodustuse saamiseks.

SA Tartu Kultuurkapital on kantud nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kellele tehtud annetusi ei maksustata tulumaksuga teatud piirmäärades. Loe lähemalt siit.

  • Swedpank arvelduskonto nr EE092200221011379347
  • SEB Pank arvelduskonto nr EE251010102052050006
  • Danske Bank A/S Eesti filiaal arvelduskonto nr EE813300334408570002 

Tule kirikusse järele või palu saata postiga endale koguduseõpetaja allkirjaga
orelivile nimega tänukiri.

Uue oreli registrivalikust saab endale valida vile alljärgnevatest registritest:

I Viola di Gamba 8´ 400 €
I Quintatön 16` 400 €
Ped: Subbass16´ 400 €
Ped: Quinte 102/3 300 €
II Kurzflöte 8` 200 €
II Sesquialtera 2fach 150 €
II Schalmose 8` 100 €
II Principal 4´ 100 €
II Trompete 8` 100 €
II fl. douce 4` 75 €
II Traversefl 2` 50 €
II Rohrflöte 4` 50 €

 

Tutvu ka Mati Käärde tehtud oreli 3D digitaalse mudeli videoga.

Tartu Jaani kiriku barokkoreli patroonideks on dirigent Paul Mägi ja helilooja
Peeter Vähi.

Tartu Jaani kirik on üks olulisemaid turismiobjekte ja kontserdipaiku Tartu linnas.
Uus barokkorel toob Tartusse vanamuusikafestivale, meistrikursuseid ja
suveakadeemiaid ning koos Pauluse kiriku uue romantilis-sümfoonilise oreliga tõstab
Tartu Euroopa linnade väärtorelite kaardile.

 

Kiriku ajalugu

Kunstiajaloolase pilgu läbi

Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. Kõik need on valmistatud terrakotast, s. o põletatud savist. Algselt on neid olnud üle tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hävinud, on täninigi säilinud neid aukartust ärataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega ületab Tartu kirik oma lokaalse tähenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu Õhtumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Kölnis ilmunud Tillmann Bredenbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisündmusi Tartus, ülima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkümne apostli kujud.

Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel – meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lüübeki ja Venemaa kaubandust.

Küll ei ole kirik ehitatud ühtse kava järgi ning oma lõpliku keskaegse ilme sai ta pärast mitmeid plaanimuudatusi, ümberehitusi ja ilmselt ka katastroofe. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. Ehkki siin on seni palju lünki, annavad need vähemalt mõningase ettekujutuse kiriku ehituslikust kujunemisest. Ühtlasi osutus, et kiriku ehitusajalugu on märksa pikem, kui nähtava müüristiku põhjal võiks oletada. Nii leiti siit pikliku ida-läänesuunalise puitehitise fragmente, mille lääneküljel paiknesid matused. Ehitis pärineb 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest. Väga nappide säilmete põhjal on raske öelda midagi rajatise üldkuju kohta. Siiski on tõenäone, et tegemist on kirikuga. Sel juhul on aga see esimene ja praegu ainus kindel märk kristlikust kirikuhoonest Eestis enne 13. sajandi vallutust ja suurt kristianiseerimist.

Kivikiriku püstitamist on alustatud kooriosast. See oli praeguse altariruumiga samalaiune, ent sirge lõpmikuga. Ulatuslik ehitusperiood algas nähtavasti 13. sajandi lõpul. Nüüd mindi üle ka uuele vundeerimistehnikale. Tartu all-linn paikneb soisel pinnasel ning alusmüüride suuremat stabiilsust saavutamaks rajati need puidust parvalustele. Ilmselt alustati torni ja sellega seotud lääneseina kui kõige massiivsema osaga, kavandades ühtlasi ka pikihoone proportsioonid ja rajades vastavad alused. Ent asudes kesklöövi piilarite ehitamisele on toimunud suurem plaanimuutus. Nähtavasti kavandati esialgu küllaltki kitsast võidukaart, mis eraldanuks järsult kooriosa koguduse ruumist. Nüüd sooviti ehitada avarat võidukaart, selleks aga pidi laiendama ka kesklöövi. Et viimase gabariit lääneosas oli aga vähemalt osaliselt valminud torniga juba määratud, siis kujundati kesklööv kummaliselt ida suunas laienevana. See tõi muide kaasa ka muudatusi vundamentide osas, mis paraku pole kasuks tulnud müüristiku stabiilsusele. Pidevalele muudatustele ja ajakohastamistele osutab ka tellisvormide areng: kui pikihoone vanemates osades näeme kaunistusena faasilud nurki, siis juha piilarite ja pikiseinte akende puhul asub selle asemele pirnvööti meenutav teravaharjaline mõigas. Esialgu, veel piilarite ja pikiseinte ehitamisel kavandati nähtavasti kodakirikulist ruumivormi. Järgnevalt on aga taas plaane muudetud ning pikihoone sai märksa paraadsema basilikaalse üldkuju.

Tõenäoselt alles 14. sajandi teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil –vimperg, kus niššides paikneb 15 figuuri. Keskmist, Troonivat Kristust (20. sajandi koopia) ümbritsevad eestpalujatena Maarja ja Ristija Johannes ning 12 apostlit. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava nn. deesise grupiga. Vimpergi tipp lõikub neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkub ka külglöövide seinte ülaosas. Kõrgemal on tornifassaadil poolfiguuride friis, markeerides kesklöövi kõrgseina omaaegset kõrgust ja kujundust.

Kõige rikkalikumalt olid aga kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku ainult riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilarikapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt.

Kesklöövi ahasseinte kujunduses oli samuti oluline koht skulptuuridel. Lääneküljel torni kõrge kaarava kohal paikneb nišis Trooniv Kristus – Majestas Domini, kellele lisandub veel kuus puhaku figuuri. Idaseinas võidukaare kohal oli poolfiguuride friis ja elusuurune krutsifiksigrupp, mis paigaldati siis, kui oli otsustatud basilikaalse ruumivormi kasuks. Külglöövides täiendasid arhitektuuri vaiksemad piilarfiguurid ja plastilise dekooriga võlvikonsoolid. Pikihoone ristroidvõlvide päiskividel olid Kristuse ja evangelistide sümbolid.

Märksa tagasihoidlikumalt oli kujundatud koor. Võimalik, et siin Eestis erandlikuna olid lilldekooriga roided. Hästi on säilinud käärkambri võlvid, mille päiskividel näeme Maarja (roos) ja Kristuse (Agnus Dei) sümboleid. Lüübeki kabel on samuti läbi teinud komplitseeritud arengutee, mille tulemuseks oli kahevõlvikuline polügonaalse lõpmikuga ruum, mis suure perspektiivportaali kaudu oli ühendatud pikihoonega.

Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17. sajandil oli asutud rekonstrueerima Lüübeki kabelit. Nüüd püstitati siia ka mitmed matusekabelid. Chr. W. von Münnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokkportaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst von Münnichi matusekabel torni lõunaküljele.

1820.–30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida.

Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik.

 

Kaur Alttoa

 

Kiriku restaureerimine

1989. aastal alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu all-linn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 7–10 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud.

55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassaadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone põrandaplaatide paigaldamine, samuti on valmis esimesed kümme valgmiku akent.

Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi. Loomulikult on siin mitmeid sõlmi, mille kohta piisav informatsioon puudub — sellisel juhul on loobutud keskaega imiteerivast taastamisest. Nii ei ole taastatud Põhjasõjas hävinud kesklöövi ja kooriruumi võlvlage, vaid ehitatud lihtne puittalalagi. Suure töö kiriku taastamise juures on teinud arhitektuuribüroo ARC Projekt arhitekt Udo Tiirmaa, kes koos kunstiajaloolase Kaur Alttoaga on aastakümneid seisnud hea väga keerulise keskaegse hoone ülesehituse eest.

Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine.

 

Olulised daatumid

XII sajandi II pool / XIII sajandi algus – Leitud fragmente samal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik.

1323 – Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta.

1708 – Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid.

1820–1830 – Kiriku interjöörid rekonstrueeriti arhitekt G. F. W. Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Hävitati enamus interjööri skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti.

1899–1904 – Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega.

1944 – Kirik põles nõukogude vägede pealetungil.

1952 – Varises kokku kesklöövi põhjasein.

1989 – Poola firma PKZ alustas kiriku taastamist, peale poolakate lahkumist 1991. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.

1997 – EELK Tartu Jaani koguduse taasasutamine. Esimene jumalateenistus toimus 1997. jõulude ajal.

1999 – Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella.

2002 – Ehitustöid hakkas peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris 2004.

2003 – Paigaldati Saksa firmas Mahr projekteeritud ja valmistatud kiriku õhkküttesüsteem.

2004 – Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega. Jõuludeks olid ehitustööd valdavas osas lõpetatud.

29. juuni 2005 – toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine.

2007 – Avati külastusteks kiriku torn, mille kellaruumist avaneb suurepärane vaade Tartu ajaloolisele südalinnale.

1. juuli 2015 – tähistatakse piduliku jumalateenistusega Tartu Jaani kiriku taaspühitsemise 10. aastapäeva

Meenepood

Jaani kirikus on lahtiolekuaegadel (T–L kl 12–17) avatud armas käsitööpood. Poes on müügil omatooteid, kristlikke meeneid, käsitööehteid ja keraamikat, sisukat kirjandust ning muud huvitavat. Oled teretulnud!

Tule külla

Kirik on igapäevaseks külastamiseks avatud T–L kl 12–17.

Kirik asub Tartu kesklinnas, aadressil Jaani 5.

Külastustasud:

  • kiriku külastamine – TASUTA
  • turismigrupid – 1 €/in
  • vaateplatvormi täispilet – 2 €
    • õpilased, üliõpilased, seeniorid – 1,50 €
  • giiditeenus – kokkuleppel

Koguduse õpetaja Triin Käpa leiab kirikust kindlasti jumalateenistuse eel ja järel. Muu aja reserveerimiseks on soovitav kohtumine eelnevalt kokku leppida triin.kapp@gmail.com 

Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kl 11.

Jumalateenistusele tulles võta kiriku keskosast lauluraamat ja jumalateenistuse kavaleht. Kui viimased on otsa saanud, siis leiab jumalateenistuse enamvähem täpse ülesehituse ka lauluraamatu lõpuosast. Teenistuse raames lauldavate laulude numbrid on välja pandud seintel asuvatele tahvlitele. Kaasa laulda võib igaüks – ka see, kellele on koolis öeldud, et ta laulda ei oska. Jumalateenistuse teises pooles on kõik osalejad kutsutud armulauale. Armulauda vastu võtta on õigus neil, kes on ristitud. Mitteristitud osalejad on oodatud vastu võtma õnnistust. Selle märgiks palume õpetajani jõudes asetada oma parem käsi südame kohale – tegu on üldtuntud märgiga, mille sõnumiks on, et soovitakse vaid õnnistust.

Lisaks on võimalik koguduselt tellida kiriku ekskursioone ning külastada tornis asuvat vaateplatvormi.

Kalender

Kalendrist leiad info kõigi kirikus toimuvate sündmuste kohta – jumalateenistused, kontserdid, leeritunnid jne.

märts 2024

E T K N R L P
1
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
2
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
3
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
  • Jumalateenistus
  • Pühapäevakool
4
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
5
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
  • Meditatsiooniring
6
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
7
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
8
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
9
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
10
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
  • Jumalateenistus
  • Pühapäevakool
  • Noortekas (10-15)
11
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
12
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
  • Meditatsiooniring
13
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
14
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
15
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
16
  • Monica del Norte (Deivi Org) maalide näitus Suve viimased ohked
17
  • Jumalateenistus
  • Pühapäevakool
18
19
  • Meditatsiooniring
20
  • K 20.3.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik. BEETHOVENI 32 KLAVERISONAATI. Irina Zahharenkova (klaver). Kavas Beethoven
21
22
23
24
  • Jumalateenistus
  • Pühapäevakool
  • Noortekas (10-15)
25
26
  • Meditatsiooniring
27
28
29
30
31
  • Jumalateenistus
  • Pühapäevakool

 

 

Blog

Kodu

Teenistused: Suurel Reedel kl 11; Vaiksel Laupäeval kl 23; Ülestõusmispühal kl 11 (eesti k), kl 14 (in English)

Mida me teeme?     |      Oluline info

Kevadine leerikursus algas 29.02.

Barokkoreli projekt

Tartu Jaani kiriku barokkoreli projekt

Jaani kirikusse uus, Eestis unikaalne orel!

Ainulaadne võimalus läbi annetuse “soetada” endale või kinkida kallile inimesele oreli vilesid – see on kingitus, mis kestab sajandeid.

1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
3. Sina pead pühapäeva pühitsema.
4. Sina pead austama oma ema ja isa.
5. Sina ei tohi tappa.
6. Sina ei tohi rikkuda abielu.
7. Sina ei tohi varastada.
8. Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.

Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse kristusesse, Tema ainsasse pojasse, meie Issandasse. Kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud Neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud. Alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist. Üles läinud Taevas, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel. Sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.

Meie usume ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse. Ja ühteainsasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu. Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast. Sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne Isaga, kelle läbi kõik on loodud. Kes on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi Neitsi Maarjast ja inimeseks saanud. Pontius Pilatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ja kolmandal päeval üles tõusnud pühade kirjade järgi ja üles läinud taeva, istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle. Tema riigile ei tule otsa. Meie usume Pühasse Vaimusse, Issandasse ja Elavakstegijasse, kes lähtub Isast ja Pojast, keda Isa ja Pojaga üheskoos kummardatakse ja austatakse, kes on rääkinud prohvetite kaudu. Meie usume ühtainust püha, kristlikku ja apostlikku Kirikut. Meie tunnistame ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks ja ootame surnute ülestõusmist ja tulevase ajastu elu. Aamen

Pühadus – Jumala kohalolek väljendub seletamatus väes, millest saadakse osa ilmutuse ja palve kaudu.
Kristusekesksus – Kirik kuulutab ja tunnistab Kristust, et inimesed jõuaksid hingeõndsusele. Sõna ja sakrament on jumalateenistusliku elu keskne sisu. Inimene peab elama oma usku.
Osadus – Koguduseliikmetel on side Jumalaga, vaimulikuga ja omavahel. Kiriku ühtsus sünnib osadusest Jumala ja üksteisega.
Hoolivus – Kirik on näoga inimese poole, ta kuuleb, näeb, märkab, aitab ja armastab inimest.
Nähtavus – Kirik on ühiskonnas nähtav, kuulutades rõõmusõnumit ja teenides kaasinimesi oma liikmete kaudu.
Avatus – Kirik on avatud uutele inimestele, ideedele ja spirituaalsele mitmekesisusele, ühtaegu hoides ja kandes traditsioone.
Aktiivsus – Kirik innustab ja kaasab inimesi oma missiooni täitmisesse. Aktiivsetel inimestel on järgijaid.

EELK peaülesanne

EELK kui Issanda Jeesuse Kristuse ühe, püha, üleilmse ja apostliku kiriku lahutamatu osa eesmärk on juhtida
inimesi pääsemisele ja tõe tundmisele. EELK ülesanne on Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt
haridus-, diakoonia- ja misjonitöö tegemine ja muul viisil kristliku usu ja armastuse levitamine, edendamine ja süvendamine.
Oma ülesannet täites seisab EELK Jumala loodud elu pühaduse eest ning teenib kõlblust, õiglust ja rahu ühiskonnas ning üksikinimeste
elus (EELK põhikiri § 3).