Ristimisega võetakse inimene vastu Jumala perekonda. Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel. Loe ristimise tähendusest lähemalt altpoolt.
Luterlikus kirikus ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Parim oleks last ristida juba tema esimeste elukuude jooksul. Lapse ristimise eelduseks on, et vähemalt üks tema vanematest oleks ristitud ja leeritatud, laps ristitakse üldjuhul vanema(te) koguduses. Alates 15. aasta vanusest ristitakse koos leeriõppega, mille lõppedes toimub konfirmatsioon ehk leer. Loe leeriõppest lähemalt siit.
Ristimisel võetakse lapsele tavaliselt 1–3 ristivanemat, kes on luterliku kiriku liikmed. Erandina võib olla ristivanemaid vähem või ristivanemate hulka kuuluda teiste konfessioonide liikmeid, kes tunnustavad laste ristimist. Soovitav on ristivanemad võtta ka täiskasvanule. Ristivanemad osalevad ristimistalitusel. Ristivanemate mõttest ja ülesannetest saad lähemalt lugeda antud lehe lõpust.
Tartu Jaani kirikus on kombeks ristida lapsi ennekõike pühapäevastel päevadel pärast jumalateenistust, võimalus on teha ka muid kokkuleppeid. Detailide kokkuleppimiseks võta ühendust õpetaja Triin Käpaga triin.kapp@ut.ee
Ristimistalituse juurde kuulub ka muusika. Tavapärane on laulda 2 ühislaulu koguduse lauluraamatutest, lisaks sellele võib perekond või sõbrad ka ise musitseerida.
Kui on soovi ristsetel ka lilli kaunistuseks, siis lilleseadete või lillekimbu mõtete osas võib pöörduda Jana Raua poole janaraud@hot.ee, 5073712 või FB Kingi Lill
Ristimistalitusel on oodatud osalema ka vanemad, vanavanemad, ristivanemad, sõbrad. Kaasa saab teenida pühakirja tekste või palveid lugedes, samuti musitseerides. Ristimistalituse käigus võib kinkida lapsele ristimisküünla või kaelaristi (kinkijateks võivad olla nt ristivanemad). Kõik antud mõtted tuleks õpetajaga läbi arutada ning üheskoos läbi mõelda. Muud kingitused sobivad üle anda ristimisteenistuse järgselt.
Ristimistalituse eest on soovitatav teha kogudusele endale sobivas suuruses annetus, kuna kogudus tegutseb peamiselt annetuste toel. Annetuse võib teha nii ülekandega koguduse pangakontole või sularahas.
Ristimise tähendusest
Nagu mainitud, siis ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel (Mt 28:18–20) ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Inimene ühendatakse Kristusega, kes on risti löödud ja ülestõusnud Issand, ning võetakse kristliku Kiriku osadusse. Ristimisega võetakse inimene vastu Jumala perekonda. Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Inimene ühendatakse Kristusega, kes on risti löödud ja ülestõusnud Issand, ning võetakse kristliku Kiriku osadusse.
Ristimine saadab pattude andeksandmist, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb (Väike kateksimus, IV pt). Ristimise tähendust selgitavad mitmed Piibli mõisted: ristimine on osasaamine Kristuse surmast ja ülestõusmisest (Rm 6:3–5; Kl 2:12); pattudest puhtaks pesemine (1Kr 6:11; Hb 10:22), päästmine hukatusest (Mk 16:15–16; 1Pt 3:20–21), uuestisünd (Jh 3:5), Kristuse valgusesse pääsemine (Ef 5:14), Kristusega riietumine (Gl 3:27), Püha Vaimu uuendamine (Tt 3:5).
Inimene võtab ristimises sisalduva pääste vastu usus – ristimise oluliseks osaks on usu avalik tunnistamine, kas ristitava või tema vanemate ja vaderite poolt. Ristimine kohustab inimest terve eluaja kasvama Kristuses ja Kristusesse (Ef 4:13–16), elama meeleparanduses, lootma Kristusele ja elama Tema eeskuju järgi. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus. Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett. Ristimisel vee pähe valamisel tuleb silmas pidada, et ristimine toimub voolava veega. Pärast ristimist kõrvaldatakse ristimisvesi väärikal viisil kasutuselt.
Ristimine peetakse üldjuhul kirikus või kabelis. Võimalik on ristida ka kodus (eriti kui on tegu vastsündinuga) või muus sobivas kohas. Ristib ordineeritud vaimulik. Hädaristimist võib toimetada iga kristlane. Hädaristimine kinnitatakse koguduse õpetaja poolt.
Ristivanemate ülesannetest
Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast õpetust kristliku usu kohta ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on õigesti ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.