Piibel
Kreeka päritoluga sõna „Piibel“ tuleneb sõnast biblia (raamatud, kirjarullid). Piibel sisaldab eri pikkusega teoseid, moodustades terve raamatukogu, kus leidub ajalugu, elulugusid, poeesiat, õpetussõnu, ettekuulutusi jpm. Sellest kirjanduslikust koguteosest on inimesed aastasadade jooksul leidnud eluks tarkust, lohutust ja tuge. Piibel on sündinud Lähis-Idas, muistse Iisraeli rahva hulgas ja esimeste kristlike koguduste keskel. Piibli raamatud on kirja pannud umbes nelikümmend autorit rohkem kui tuhande aasta jooksul. Nende hulgas oli kuningaid, karjuseid, preestreid, kalureid, arst jt. Piibli esimene osa, Vana Testament jutustab sellest, kuidas Jumal lõi maailma, kuidas inimene langes pattu ja kuidas Jumal valis iisraeli rahva, et valmistada seda ette Jeesuse vastuvõtmiseks. Teine osa, Uus Testament jutustab Jeesusest, tema õpetusest, heategudest, surmast ja ülestõusmisest, aga ka varase kiriku tekkimisest ja elust. Piibel on kristluse alusdokument, kristlaste pühakiri (allikas: Eesti Piibliselts).
Lauluraamat
Lauluraamat on olnud järgmiseks väga oluliseks ja tähtsaks raamatuks Piibli kõrval. Varasemas ajas oli lauluraamatusse sageli ühendatud ka valik Pühakirja tekste ja palveid, tehes lauluraamatust niiviisi universaalse koduse vaimuliku käsiraamatu. Varasemates lauluraamatutes oli valdav osa laule tõlked saksa keelsetest lauludest. Luterlikus kirikus on lauludele enamasti antud sügav usuline sisu. On laule, mis kirikuaastat silmas peavad, on palvelaule, on laule tänuks, trööstiks ja kiituseks; laul on siin Jumala Sõna kuulutus. Samaaegselt on see lauljaid kokkuliitev osadus, ühine hinge trööst ja rõõm lauljatele (allikas: Võru EELK Katariina koguduse leerikursus).
Luterlusest
“Kristliku kiriku tõelise ühtsuse jaoks piisab sellest, et seal üksmeelselt ja õiges arusaamises evangeeliumi kuulutatakse ning Jumala Sõna kohaselt sakramente jagatakse.” CA VII
“EELK õpetuse alused on Vana ja Uus Testament ning neid seletavad Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordiae’sse.” EELK Põhikiri § 4
Luterlikus kirikus on olulisel kohal jumalasõna kuulutamine emakeeles ning tunnistatakse kahte sakramenti: ristimist ja armulauda.
Luterlikust õpetusest lähemalt sh selle kujunemisloost loe pikemalt.
Luterlase jaoks kõige olulisemad tekstid on meie isa palve ning usutunnistused: apostlik UT, Nikaia (-Konstantinoopoli) UT ja Augsburgi UT (tuntud ka kui Confessio Augustana ehk CA).
Martin Lutheri enda tekstidega on nüüd võimalik ka eesti keeles tutvust teha. Selleks tuleb raamatukogust või -poest üles leida järgmine raamat: Valitud tööd (Martin Lutheri kirjutiste eestikeelsed tõlked). Koostanud Urmas Petti. Toimetanud Katre Ligi. Tõlkinud Anne Burghardt, Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe ja Urmas Petti. Tartu, 2013
Kes tunneb põhjalikumat teoloogilist huvi luterliku identiteedi vastu, siis võib selle kohta lugeda Strasbourgi oikumeenilise uurimistöö instituudi kodulehelt
Meie isa palve
Meie Isa, kes Sa oled taevas!
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev
Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen
10 käsku
- Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
- Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
- Sina pead pühapäeva pühitsema.
- Sina pead austama oma ema ja isa.
- Sina ei tohi tappa.
- Sina ei tohi rikkuda abielu.
- Sina ei tohi varastada.
- Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
- Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
- Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.
Apostlik usutunnistus
Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse.
Ja Jeesusesse kristusesse, Tema ainsasse pojasse, meie Issandasse.
Kes on saadud Pühast Vaimust,
ilmale tulnud Neitsi Maarjast,
kannatanud Pontius Pilatuse all,
risti löödud, surnud ja maha maetud.
Alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist.
Üles läinud Taevas, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel.
Sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.
Mina usun Pühasse Vaimusse,
üht püha kristlikku kirikut,
pühade osadust, pattude andeksandmist,
ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.
Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus
Meie usume ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse.
Ja ühteainsasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu. Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast. Sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne Isaga, kelle läbi kõik on loodud.
Kes on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi Neitsi Maarjast ja inimeseks saanud.
Pontius Pilatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ja kolmandal päeval üles tõusnud pühade kirjade järgi ja üles läinud taeva, istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle. Tema riigile ei tule otsa.
Meie usume Pühasse Vaimusse, Issandasse ja Elavakstegijasse, kes lähtub Isast ja Pojast, keda Isa ja Pojaga üheskoos kummardatakse ja austatakse, kes on rääkinud prohvetite kaudu.
Meie usume ühtainust püha, kristlikku ja apostlikku Kirikut.
Meie tunnistame ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks ja ootame surnute ülestõusmist ja tulevase ajastu elu. Aamen